Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil

Tegu pole kaugeltki mitte ainult hea anekdoodikoguga, nagu vahel on väidetud, sest pilt Austria-Ungari keiserlikust armeest saab Hašeki sule läbi hirmuäratavalt realistlik. Üksteise järel maalib Hašek pealtnäha süütuid ja väga lõbusaid kaadreid ülistatud keisrihärra alamatest nagu kokku kukkuva keisririigi enda võrdkujuna mõjuv vanadusest tudisev kindral, "viirastus neljanda mõõtme valdkonnast"; välipreester, kes joob maha välialtari ja mängib kaardilauas maha oma tentsiku, või "mundris tõupull", ülemleitnant Lukaš - nendetaoliste ja veel hullemate, ent väga värviküllaste tegelaste keskel kulgeb Švejki ja teiste tšehhi meeste lõputuna näiv tee sõtta nagu omamoodi road movie, räpases vagunis ja varastamise tõttu puudulikult toidetud (igas vagunis kahurilihaks nelikümmend kaheksa meest või kaheksa hobust), saatjaks kokkukukkumise äärel keisririigi totrast bürokraatiast nõretavad lõputud käsk- ja ringkirjad...