Ristikäik

Jaroslav Hašeki novellikogu „Ristikäik. Satiirilisi novelle ja humoreske“ koondab endas valiku autori vaimukaid, sarkastilisi ja sageli absurdini ulatuvaid lühivorme, milles peegelduvad Austria-Ungari laguneva impeeriumi olustik, väikekodanlikud eelarvamused ja inimloomuse pimedamad kihistused. Lood kulgevad läbi eri olukordade ja tegelaskujude, kus silmakirjalikkus, rumalus, bürokraatia ja väikevõim elavad oma iseseisvat elu. Hašekile omase terava pilgu kaudu ilmnevad ühiskondlikud vastuolud ja autor ei säästa seejuures kedagi – naerualuseks satuvad nii kirikutegelased kui ametnikud, sõdurid kui linnakodanikud.

Kogu toon on mõrult humoorikas: jaburad situatsioonid arenevad sageli täiesti ootamatu lõpuni, mille loogika järgib pigem satiiri kui realistlikku maailma. Hašeki kirjutamislaadile on iseloomulik suuline jutustamisviis, rahvalik keelekasutus ja iroonia, mis ei kao ka kõige süngemates stseenides. Novellide tegevuspaigad vahelduvad küla kõrtsist sõjaväekasarmuni, igapäevastest vestlustest absurdi ääreni küündivate sekeldusteni. Lugeja leiab siit nii lühemaid kilde kui pikemalt arenevaid humoreske, kuid kõik lood on kantud sarnasest elutunnetusest: maailm on täis narre, aga nende läbi saab tõde nähtavaks.

Jaroslav Hašek (1883–1923) on tuntud eelkõige romaani „Vahva sõdur Švejki juhtumised maailmasõjas“ autorina, kuid ta oli ka viljakas lühivormide kirjutaja. Tema elu ise oli täis vastuolusid: anarhist, ajakirjanik, satiirilehe väljaandja ja revolutsionäär. Paljud tema novellid ilmusid algselt ajalehtedes, sageli pseudonüümi all. Hašek kasutas kirjutamist kui relva, mille kaudu paljastada võimu naeruväärsust ja inimsuse haprust. Käesolev kogu võimaldab pilguheidu tema mitmekülgsele loomingule väljaspool Švejki ning annab tunnistust autori kui sotsiaalse satiiri meistri teravast pilgust ja isikupärasest stiilist.