Kas klientsuse reeglid või tants klientide pilli järgi

Raamat „Kas klientsuse reeglid või tants klientide pilli järgi“ käsitleb ühiskondlikke, majanduslikke ja poliitilisi suhteid postsotsialistlikus Eestis, keskendudes kliendisuhete ja võrgustike kujunemisele üleminekuühiskonnas. Kogumik toob kokku erinevate autorite käsitlused sellest, kuidas tekkinud võimu-, sõltuvus- ja lojaalsussuhted mõjutasid avalikku haldust, ärikultuuri ja poliitikat 1990. aastatel. Uurimuste keskmes on küsimus, mil määral demokraatlik ja turumajanduslik reformiprotsess andis teed mitteametlikele mõjutustele, isiklikele sidemetele ning vastastikusele kasule rajatud süsteemidele. Klientsuse mõistet avatakse siin nii ajaloolises kui sotsioloogilises võtmes, näidates selle kohandumist kohaliku konteksti ja traditsioonidega.

Teoses analüüsitakse muu hulgas, kuidas erinevad huvigruppide võrgustikud püsisid edasi ka pärast nõukogude korra lagunemist, sobitudes uutesse poliitilisse ja majanduslikesse raamidesse. Arutletakse selle üle, kas Eesti ühiskond suutis kiiresti üle minna läbipaistvatele ja institutsionaliseeritud reeglitele, või kas varjatud lojaalsussuhted ja klientelism jätkasid mõjuvõimsa rolli mängimist. Autorid toovad esile näiteid nii kohaliku omavalitsuse praktikast kui ka era- ja avaliku sektori vahelise läbikäimise varjatud tahkudest. Analüüsi toetavad empiirilised juhtumid, mis valgustavad keerukaid sõltuvusvõrgustikke, milles osalejad võtsid sageli rolle korraga nii teenusepakkujate kui ka kasusaajatena.

Kogumiku autorid on Eesti ja rahvusvahelised ühiskonnateadlased, kelle seas on sotsiolooge, politolooge ja antropolooge. Toimetusliku töö taga seisab Aspectum Eesti, mis koondas selle väljaande eesmärgiga tõstatada avalikku diskussiooni võimusuhete varjatud mehhanismide üle Eestis. Raamat pakub mitmetasandilist käsitlust, ühendades teoreetilise arutelu kohalike olude ja muutustega, ning jääb oluliseks allikaks Eesti 1990. aastate ühiskondlike protsesside mõtestamisel.