Géza-poisike. Näidend ja novell

János Háy teos „Géza-poisike. Näidend ja novell” koondab kahte eri vormis esitatud lugu, mis mõlemad avavad inimolemuse keerukust ja eksistentsiaalseid küsimusi. Keskne tegevus toimub väikeses külas, kus kivimurrus aset leidev sündmustik toob esile inimese ja Jumala vahekorra, aga ka elu ja surma paratamatu seotuse. Autor põimib oma kirjutistes lihtsa argikeskkonna ja suurte teemade käsitluse, andes lugejale võimaluse tajuda, kuidas igapäevaelu võib olla seotud metafüüsiliste ja universaalsete küsimustega. Näidendi lavaline jõulisus ja novelli intiimsem vorm täiendavad teineteist, pakkudes mitmekihilist lugemiskogemust.

2002. aastal pälvis „Géza-poisike” tunnustuse Ungaris, kui see valiti aasta parimaks näidendiks. Teos eristus oma teravuse ja sügavuse poolest, käsitledes eksistentsiaalseid teemasid viisil, mis kõnetab nii publikut kui ka kriitikuid. Raamat annab lugejale võimaluse kogeda Háy loomingu eri tahke – ühest küljest lavateksti, mis on loodud esitatavaks ja kollektiivselt kogetavaks, teisalt proosavormi, mis avab samade motiivide isiklikumat ja sisekaemuslikumat mõõdet. Selline kombinatsioon näitab autori loomingulist paindlikkust ja oskust avada suuri küsimusi erinevates vormides.

János Háy (sündinud 1960) on üks tänapäeva tuntumaid ungari kirjanikke, kes tegutseb nii dramaturgi, prosaisti kui ka luuletajana. Tema loomingut iseloomustab keskendumine inimese sisemistele heitlustele, ühiskondlikele pingetele ja eksistentsiaalsetele dilemmadele. Háy teoseid on tõlgitud mitmetesse keeltesse ning tema näidendeid on lavastatud nii Ungaris kui ka mujal Euroopas. „Géza-poisike” tõi talle laialdast tunnustust ja kinnitas tema positsiooni ühe mõjukama kaasaegse ungari näitekirjanikuna, kelle tekstides põimuvad poeetiline tundlikkus ja sotsiaalne teravus.