Botond

János Fülöpi ajalooline jutustus „Botond“ viib lugeja tagasi keskaegse Ungari muistenditesse ja kangelaseepikasse, keskendudes samanimelise rahvuskangelase legendile. Botond on tuntud kui tugev ja kartmatu sõjamees, kes seostub eelkõige sündmustega Bütsantsi eeslinnas Konstantinoopolis, kus ta rahvapärimuse järgi murdis keisri palee väraval oma mõõgaga augu ning alistas kaksikvõitluses Bütsantsi vägilase. Fülöp kasutab seda müütilist ainest kui lähtepunkti, et arendada laiemat narratiivi, milles põimuvad rahvusteadvuse tärkamise, ustavuse ja au küsimused. Jutustuse vormis esitatud lugu on üles ehitatud tempokalt, samas säilitades ajaloolise koloriidi ja kangelasloo tonaalsuse.

Romaan sobitub hästi noortele suunatud ajaloolise kirjanduse traditsiooni, mille eesmärk on äratada huvi oma rahva mineviku vastu, sidudes faktipõhise ajaloo ja legendi poeetilise jõuga. Botondi kuju kaudu esitatakse ihulise jõu ja vaimse väärikuse ideaal – ta on julge, ent õiglane, temperamentne, kuid sihikindel. Fülöp toob sisse ka teisi tegelasi ja tegevusliine, et laiemalt valgustada 10. sajandi poliitilisi suhteid, Bütsantsi impeeriumi suursugusust ning ungarlaste võitlust oma koha eest Euroopas. Teose kirjelduslaad on visuaalselt rikkalik, toetudes muistenditele, ent üritades samal ajal anda aimu ka tollasest eluolust, kombestikust ja sõjakunstist.

János Fülöp oli ungari kirjanik ja toimetaja, kes tegutses eelkõige ajaloolise ja rahvalaululise ainestiku töötlustega lastele ja noortele. Tema loomingus oli olulisel kohal rahvuslik identiteet, ajalooliste sündmuste elav kujutamine ning kasvatust väärtustav element. Fülöp ei piirdunud pelgalt legendi taasjutustamisega, vaid püüdis oma teostes ühendada seiklusliku jutustuse ja hariva sisu. „Botond“ kuulub tema tuntumate tööde hulka just tänu sellele, et see ühendab meelelahutusliku lugemiskogemuse rahvuskultuuri mõtestamisega, pakkudes ajaloolis-mütoloogilist vaadet, mis jääb püsima ka tänapäeva lugeja jaoks.