Kas teie usute amulettidesse?. Miniatuurid
Kas teie usute amulettidesse?. Miniatuurid
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Perioodika | 1965
- 63 lk | Pehmekaaneline | 130 x 200 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Jānis Sudrabkalnsi teos „Kas teie usute amulettidesse? Miniatuurid“ on lühivormile keskenduv proosakogu, milles autor kasutab miniatuuri žanri, et avada väikestes tekstides suuri ideid, meeleolusid ja inimsuhteid. Miniatuurid kui žanr võimaldavad Sudrabkalnsil luua tihedaid, kujundirohkeid ja kontsentreeritud tähelepanekuid elu mitmesugustest hetkedest, olgu need seotud igapäevaste toimingute, mälestuste või eksistentsiaalsete mõtisklustega. Kogumikus on tunda tugevat poeetilist allhoovust, mis ei väljendu mitte ainult keelekasutuses, vaid ka mõtlemise laadis – tähendus ei tule pelgalt öeldust, vaid ka öeldu ümber tekkinud vaikusest.
Raamatu pealkiri viitab ühele läbivale kujundile – usule, olgu see seotud millegi üleloomuliku, isikliku või sümboolsega. Amulettidest rääkimine osutab inimese igatsusele kaitse, tähenduse ja järjepidevuse järele maailmas, mis on sageli kaootiline ja arusaamatu. Sudrabkalns ei anna otseseid vastuseid, vaid esitab küsimusi ja loob kujutlusi, mis võivad toimida nii isikliku peegelduse kui ka kultuurilise kommentaarina. Tema miniatuurid ei piirdu ühe teemaga, vaid liiguvad vabalt armastuse, üksinduse, aja, mälu ja identiteedi vahel. Mitmed tekstid kõlavad kui mõtisklevad aforismid või episoodid, mis on saanud tähenduse just tänu oma lõpetamatusele.
Jānis Sudrabkalns (1894–1975) oli läti luuletaja, publitsist ja tõlkija, kelle loominguline tegevus ulatus üle viie aastakümne. Teda tuntakse eelkõige poeetilise tundlikkuse ja ühiskondlikult mõtestatud tekstide poolest. Hilisloomingus, kuhu kuulub ka „Kas teie usute amulettidesse?“, avaldub tema kalduvus lühivormide poole, kus poeetiline keel ühendub filosoofilise sügavusega. Sudrabkalns oskas tabada inimese sisemaailma varjundeid ja tema miniatuurid annavad tunnistust nii isiklikust kui kultuurilisest kogemusest. Kogumikku võib pidada vaikseks vestluseks lugejaga – selliseks, kus küsimus jääb õhku, kuid äratab äratundmise.
