Pitser punasel vahal. Vennad 1162-1184

Jānis Lejiņši ajalooline romaan „Pitser punasel vahal. Vennad 1162–1184“ on esimene osa Läti ajalugu käsitlevast triloogiast, mis keskendub 12. sajandi lõpu sündmustele Liivimaa aladel. Teos viib lugeja aega, mil kohalikud hõimud – liivlased, latgalid, semgalid ja teised – seisavad silmitsi kristluse leviku ja saksa ristisõdijate survega. Peategelasteks on vennad, kes kuuluvad kohaliku üliku perekonda ning kelle elu, lojaalsus ja identiteet pannakse korduvalt proovile muutuvate võimusuhete ja kultuurikonfliktide taustal.

Romaani keskmes on mitme tegelase vaatenurgast jutustatud lugu, mis hõlmab nii poliitilist arengut kui ka isiklikke valikuid, perekondlikke pingeid ja võitlust oma maa eest. Lejiņš põimib oskuslikult fiktsiooni ajalooliste sündmuste ja tegelastega, andes edasi toonase eluolu ja mõttemaailma mitmekihiliselt. Tähelepanu on pööratud ka detailidele – alates sõjavarustusest ja ehitistest kuni uskumuste ja rituaalideni. Tulemuseks on elav ja tihe narratiiv, mis ei jää pelgalt ajaloo taasesituseks, vaid kujutab endas ka eepilist inimlikku draamat. Pealkirjas mainitud „pitser punasel vahal“ sümboliseerib võimu, sidemeid ja saladusi, mille tähendus laieneb kogu teose jooksul.

Jānis Lejiņš on läti kirjanik ja ajakirjanik, kes on pühendunud kodumaa ajaloo kirjanduslikule käsitlemisele. Tema looming paistab silma põhjaliku ajaloolise uurimistöö ning keelelise voolavusega. Triloogia esimene osa märgib samas ka suuremat ettevõtmist: anda läbi kirjanduse sõna rahvastele, keda ametlik ajalugu sageli äärealadele jätab. „Pitser punasel vahal“ loob aluse sellele kavatsusele, andes hääle neile, kelle lugu on seni kajanud vaid kroonikate kaudsel ja tihti kallutatud viisil.