Hinge pealt ära. Luuletusi kuni 2009

Janek Mäggi luulekogu „Hinge pealt ära. Luuletusi kuni 2009” koondab autori varasema loominguperioodi tekstid, mille keskmes on enesesse vaatamine, mõtisklus ja sisemine sund öeldud saada see, mis vaevab. Kogu on vormilt mitmekesine – leidub nii vabavärsse kui rütmilisemaid luulekatkeid, milles autor otsib sõna ja mõtte piiri. Luuletused puudutavad eksistentsiaalseid küsimusi, kuid ei tee seda deklaratiivselt ega õpetlikult, vaid isikliku hääle kaudu, mis kõlab sageli vaoshoitult ja vahetult. Teemad ulatuvad igapäevaelulistest tähelepanekutest kuni usu, armastuse ja surmani.

Kogus ilmneb luuletaja soov mõista iseennast maailmas, kus vastused ei ole ühestmoodi selged. Tekstid on tihti lühikesed, kontsentreeritud mõtted, milles sõnade paigutus ja pauside tähendus saavad sama oluliseks kui see, mis öeldud. Sageli tundub, et autor kirjutab eelkõige iseendale – soovist millestki lahti saada, midagi läbi töötada. Just see isiklikkus muudab kogu kõnetavaks ka lugejale. Luuletuste tonaalsus on vahelduv – kord kahtlev, siis leppiv, vahepeal intensiivne, ent enamasti vaoshoitud ja lakooniline, mis jätab ruumi tõlgendamiseks ja kaasmõtlemiseks.

Janek Mäggi on eesti avalikkuses tuntud nii ühiskondliku mõtleja, reklaamieksperdi kui poliitikuna, kuid luuletajana on tema hääl teistsugune – tagasihoidlikum, otsiv ja keskendunud sisemisele tunnetusele. Tema luule ei püüa paista, vaid pigem jõuda kuhugi sügavamale. „Hinge pealt ära” ei ole kronoloogiline läbilõige, vaid pigem sisekaemuslik koond, mis annab aimu, kuidas autor on tajunud elu ja selle sõnadesse panemise võimalikkust. See on kogu, mis ei ava end korraga, vaid tasapisi, iga uue lugemiskorraga pisut enam.