Mõistus ja tunded

Jane Austeni romaan „Mõistus ja tunded“ avab kahe õe, Elinori ja Marianne’i, teekonna armastuse ja perekondlike kohustuste vahel. Pärast isa surma satub pere majanduslikult raskesse olukorda ning tüdrukute tulevik sõltub suurel määral sobiva abielupartneri leidmisest. Elinor kehastab kainet mõistust, oskust oma tundeid valitseda ja olukordi praktiliselt hinnata, samas kui Marianne on avatud, impulsiivne ja laseb end juhtida emotsioonidest. Nende erinevad hoiakud kujundavad loo keskse pinge, milles iga õde peab omal viisil tegema raskeid valikuid ja õppima elutarkust.

Romaan kujutab detailirohkelt 19. sajandi alguse Inglise ühiskonda, selle kombeid ja ootusi. Austeni loomingule omaselt on siingi esil küsimus naise rollist ja võimalustest ühiskonnas, kus abielu oli tihti nii armastuse kui ka sotsiaalse kindlustatuse küsimus. Lugu toob esile kontrasti praktilisuse ja idealismi vahel, näidates, kuidas mõistus ja tunded võivad vastastikku põrkuda, kuid lõpuks ka teineteist täiendada. Peenelt kujutatud dialoogid, sotsiaalne satiir ja psühholoogiline täpsus annavad romaanile ajatuse, mis teeb sellest ühe Austeni enimloetud teose.

Jane Austen (1775–1817) on inglise klassikalise romaani üks tuntumaid autoreid, kelle loomingus on keskne koht inimsuhete ja ühiskondlike tavade kujutamisel. Tema romaanid, sealhulgas „Uhkus ja eelarvamus“, „Emma“ ja „Mõistus ja tunded“, on saavutanud üleilmse tuntuse oma vaimukuse, täpse ühiskonnakriitika ja inimloomuse teravmeelse avamise tõttu. Austeni mõju ulatub kaugele väljapoole kirjanduslugu: tema teosed on korduvalt ekraniseeritud ning neid loetakse ja tõlgendatakse aina uute põlvkondade poolt, mis kinnitab tema positsiooni ühe olulisema naiskirjanikuna maailmakirjanduses.