Seotus

Jana Maasiku romaan „Seotus“ on mitmekihiline uurimus inimsuhetest, identiteedist ja sisemisest vastutusest. Teose keskmes on psühholoog ja tema patsiendid, kelle lugude kaudu avaneb elu varjatud külgede kaardistus. Romaan liigub vaheldumisi teraapiaseanssidelt tegelaste sisemaailma ja nende igapäevaellu, põimides kokku isiklikud traumad, lapsepõlve mõjud ja otsingud läheduse järele. Teraapiaruumi vaikne intensiivsus peegeldub ka keeles: dialoogid on lakoonilised, kuid emotsionaalselt laetud, ning sisemonoloogid viivad lugeja peategelaste siseilma sügavamatesse kihtidesse.

Romaani temaatiline raskuskese lasub seotus- ja hülgamismustritel, mis korduvad elu jooksul erinevates vormides — peresuhetes, paarisuhetes, töös ja enese tunnetamises. Maasik uurib, kuidas psühholoogilised haavad ja varasemad kogemused määravad valikuid, ning millised võimalused avaneksid, kui nendega teadlikult töötada. Kuigi teos ei paku kiireid lahendusi, kujuneb sellest omamoodi usalduse ja kasvu lugu — väikeste sammude kaudu liiguvad tegelased oma mineviku painetest ja vaikivatest leppimistest millegi uue poole. Pidev reflekteerimine, ka terapeudi enda sisekaemused, avardavad loo ulatust ja asetavad küsimuse: kelle elu me tegelikult elame?

Jana Maasik on eesti kirjanik ja psühholoog, kelle loomingus põimuvad erialane kogemus ning kirjanduslik tundlikkus. „Seotus“ on tema esikromaan, mis toob eesti ilukirjandusse harva käsitletud psühhoteraapia ja vaimse tervise temaatika, tehes seda sisendusjõuliselt ja usutavalt. Autor ei püüa lugejat šokeerida ega õpetada, vaid loob ruumi, kus on võimalik ära tunda nii iseennast kui ka teisi, kellega elu meid seob — tihti nähtamatute, ent kestvate niitide kaudu.