Kosmopoeetika. Kirjanduskriitiline kogumik

Mulle meeldib mula. Seepärast on mul eriline põhjus tunda huvi sanskriti püha silbi om vastu. Tal on oma koht india meditatsioonis. Silpi korrutatakse, kuni see kaotab igasuguse tähenduse ja viib transsi, püha mula sfääri, kus aeg ja ego ei tähenda enam midagi.
Mis siis juhtub? Ei oska öelda, kuid oletan, et om-mediteerija jaoks on mu küsimuseasetus iseenesest vale. Vaid ajas “juhtub” midagi. Püha mula sfääris vabaneb hing aja ahelaist.
Austustvääriv siht, kuid mind häirib selle teatud äärmuslikkus. Nii kaua kui elan, ei tunne ma vähimatki tarvidust vabaneda ajast. Aitab sellest, kui ei pea järgima aja mehaanilist kulgu ja alistuma ühe ajajärgu türanniale.