Naine, kellele meeldisid puhtad tualettruumid. Üks kõige kummalisemaid lugusid, mida New Yorgis eales räägitud

James Patrick Donleavy romaan „Naine, kellele meeldisid puhtad tualettruumid“ esitab erandliku portree naisest, kes püüab leida oma kohta maailmas pärast isiklikku ja sotsiaalset allakäiku. Peategelaseks on Delores, Iirimaalt pärit naine, kes on sattunud New Yorgi üksildasesse ja juhuslikku eksistentsi, olles kaotanud oma varasema ühiskondliku staatuse ja abielu. Talle jäävad alles ainult fragmentaarsed lootused ja esteetilised eelistused – millest üks olulisemaid on nimiteemaks olev eelistus puhaste tualettruumide vastu, mis muutub mõneti sümboliks kadunud korra ja väärikuse igatsusele. Donleavy loob karakteri, kelle mõtted ja käitumine kõiguvad meeleheite, musta huumori ja absurdi piiril.

Lugu areneb läbi sisemonoloogide ja väliste tähelepanekute, andes edasi Delorese heitlikku mõttemaailma ja ekslemist suurlinna tänavatel, kohvikutes ja ajutistes eluasemetes. Tema sisekõne on kohati katkeline, hüplev ja valusalt aus, peegeldades katkist identiteeti ja katkematut soovi mingisuguse stabiilsuse järele. Donleavy ei paku traditsioonilist süžeed ega lunastust, vaid kirjeldab, kuidas üksikisik võib vajuda ühiskonna servale ning siiski säilitada mingi vormi eneseväärikusest – isegi kui see avaldub läbi valikute, mis teistele tunduvad tähtsusetud või kummalised. Romaanis on palju omapärast keelekasutust, sisemist rütmi ja satiirilist nüanssi, mis nihestab traditsioonilise realismi ootuseid.

James Patrick Donleavy (1926–2017) oli iiri-ameerika päritolu kirjanik, kelle looming on tuntud oma eristuva stiili ja karakterikeskse lähenemise poolest. Ta saavutas rahvusvahelise tuntuse romaaniga „The Ginger Man“, mida iseloomustasid samalaadsed eksistentsiaalsed teemad, must huumor ja keeleline mängulisus. Donleavy ei loonud lihtsaid lugusid, vaid groteskseid, melanhoolseid ja sügavalt inimlikke vaateid ühiskonna perifeerias elavatele inimestele. „Naine, kellele meeldisid puhtad tualettruumid“ kuulub nende sekka – vaikne, kuid terav kommentaar inimese igatsusele nähtavuse ja eneseväärikuse järele isegi kõige lihtsamates asjades.