Peeter Paan

James Matthew Barrie klassikaline teos „Peeter Paan“ jutustab igavesti poisiks jääda soovivast Peetrist, kes elab muinasjutulisel Eikunagimaal koos Kadunud Poiste, haldjate ja piraatide seas. Lugu saab alguse Londonis, kui Peeter kohtab Darlingite perekonna lapsi – Wendyt, Johni ja Michaeli – ning viib nad lendava haldjatolmu abil endaga kaasa seiklustele täis maale, kus aeg ei liigu ja lapsemeel valitseb. Seal peavad nad koos silmitsi seisma Kapten Konksu ja teiste ohtudega, aga kogevad ka sõprust, kaotust ja kasvamist – kuigi mitte alati füüsilises mõttes.

Teos, mille algversioon ilmus juba 20. sajandi alguses, põimib fantaasiat ja tegelikkust, lastemaailma kujutlust ja täiskasvanute igatsusi. „Peeter Paan“ ei ole üksnes seikluslugu – see käsitleb ka lapsepõlve ja täiskasvanuks saamise piire, unustust ja mälu, hülgamist ja igatsust. Barrie keel on lüüriline ja mänguline, täis sümboleid ja peidetud irooniat, mis võimaldab raamatut lugeda mitmel tasandil. Lastele pakub see unistuste maailma, täiskasvanutele aga peegeldust kadunud ajast ja lapsepõlve haprast maagilisusest.

Šotlasest kirjanik James Matthew Barrie (1860–1937) lõi Peeter Paani algselt näidendina, mis hiljem kujunes mitmete ümbertöötluste kaudu maailmakuulsaks romaaniks. Tema loomingus on tugevalt esindatud fantaasiamaailm ja lapse psühholoogia, kuid alati varjundiga, mis vihjab elu keerukusele ja möödapääsmatule muutumisele. „Peeter Paan“ on jäänud kirjanduslukku kui mitmetähenduslik teos, mille tõlgendusvõimalused on avatud igale uuele lugejate põlvkonnale. Varraku väljaanne toob selle ajatult mõjusa loo kaasaegsesse tõlkesõnastusse ning säilitab selle võluva ja mitmetasandilise olemuse.