Peeter Paan

James M. Barrie lugu „Peeter Paan“ on fantaasiarikas ja sümbolistlik teos, mis räägib poisist, kes keeldub suureks kasvamast, ja viib lugeja maagilisse Eikunagimaale – paika, kus aeg ei liigu ja kus seiklus peidab end igas nurgas. Lugu saab alguse, kui Peeter Paan ilmub Londonisse ja viib Wendy Darlingi koos ta kahe vennaga lendaval teel kaugele saarele, kus neid ootavad kadunud poisid, indiaanlased, merineitsid ja kapten Hook koos oma piraatidega. Eikunagimaal ei valitse tavalised reeglid – unistused, mälestused ja hirmud segunevad ning loovad maailma, kus lapselik fantaasia on ainuvalitseja.

Romaani põhiküsimused keerlevad lapsepõlve ja täiskasvanuks saamise piiril. Peeter Paan kehastab igavest lapsemeelsust, samas kui Wendy esindab küpsemist ja vastutust. Teoses leidub nii mängulist huumorit kui ka nukrat alatooni, mis väljendub aja paratamatus liikumises ja mälestuste kustumises. Barrie jutustus ei jää pelgalt seikluslooks, vaid kõneleb ka üksindusest, truudusest ja soovist olla armastatud. Tegelaste maailm on kujutlusvõime vili, ent nende sisemised dilemmad peegelduvad lugejale äratuntavalt. Eikunagimaa ei ole ainult koht, vaid ka seisund – unistus jääda nooreks, jääda vabaks.

Šoti päritolu kirjanik James Matthew Barrie (1860–1937) on tänu „Peeter Paanile“ saavutanud koha maailmakirjanduse klassikute seas. Algselt näidendina kirjutatud lugu kujunes aja jooksul täispikaks romaaniks ning on inspireerinud loendamatuid lavastusi, filme ja tõlgendusi. Barrie oskas tabada lapsepõlve habrast ilu ja vastuolulisust viisil, mis kõnetab erinevas vanuses lugejaid. Tema kirjutamislaad on korraga poeetiline ja täpne, lubades nii lastel kui täiskasvanutel leida teosest oma tähenduse. „Peeter Paan“ pole ainult muinasjutt, vaid mõtisklus selle üle, mida tähendab kasvada – või keelduda kasvamast.