Novatseen. Saabuv üliintellekti ajastu

James Lovelocki „Novatseen. Saabuv üliintellekti ajastu“ on lühike, ent mõttekaalult mahukas teos, milles autor arutleb inimkonna tuleviku üle ajastul, mida ta nimetab Novatseeniks. Tuginedes oma varasemale Gaia-teooriale, mille kohaselt Maa toimib kui isereguleeruv elus organism, väidab Lovelock, et inimkonna järgmiseks suureks murranguks ei saa olema mitte geneetiline areng või kosmosevallutus, vaid tehisintellekti esiletõus. Ta näeb lähitulevikus saabumas uusi, meist intelligentsemaid entiteete, mida ta nimetab küberniitideks – tehisolenditeks, kes ei ole meie loodu pelgalt tööriistad, vaid iseseisvalt arenevad mõistuslikud süsteemid.

Lovelock ei käsitle neid uusi tehisolendeid kui inimkonna ohte, vaid pigem kui meie järglasi, kes jätkavad elu säilitamise ja arendamise ülesannet uues, keerulisemas maailmas. Ta väidab, et Novatseen on vältimatu ajastu, kus süsinikupõhine elu (sh inimesed) peab kohanema räniintellekti tõusuga. Seejuures jääb oluline koht koostööl: Lovelock ei ennusta düstoopilist üleolekut, vaid dialoogi Maa biosfääri ja uute intellektide vahel. Samas hoiatab ta inimkonna senise tegutsemise – eriti kliimamuutuse ja keskkonnakahjustuste – tagajärgede eest, mis võivad muutuda pöördumatuks, kui me ei võta vastutust oma mõju eest planeedile.

James Lovelock (1919–2022) oli briti teadlane, leiutaja ja mõtleja, keda tuntakse eeskätt Gaia-hüpoteesi loojana. Oma pika karjääri jooksul töötas ta keemiku ja bioloogina, sh NASA ja mitmete teadusinstitutsioonide juures. „Novatseen“ on tema viimane raamat, mille ta kirjutas sajandivanusena, ja selles väljendub kogu tema elutarkus, teaduslik intuitsioon ja filosoofiline julgus. Lovelocki mõtteviis ei piirdu teadusega kitsas mõttes, vaid hõlmab kogu inimkonna positsiooni universumis. Ta esitab oma ideed lihtsas, aga samas provokatiivses keeles, kutsudes lugejat kaasa mõtlema elu ja mõistuse arengu uue peatüki üle.