Informatsioon. Ajalugu. Teooria. Uputus

James Gleicki teos „Informatsioon. Ajalugu. Teooria. Uputus“ on põhjalik ülevaade sellest, kuidas inimese suhe teabe edastamise ja töötlemisega on kujundanud meie kultuuri ja mõtlemist. Autor viib lugeja rännakule läbi aegade, alustades trummidest, millega Aafrika hõimud edastasid sõnumeid, ning jõudes kirja ja tähestiku tekkimiseni. Sealt liigub ta edasi telegraafi ja elektroonilise koodi juurde, selgitades, kuidas informatsiooni edastamine on muutunud üha kiiremaks ja täpsemaks. Raamat näitab, kuidas informatsiooni ajalugu on tihedalt põimunud ühiskondlike ja tehnoloogiliste muutustega.

Gleick ei piirdu ainult ajaloolise ülevaatega, vaid käsitleb ka infoteooria aluseid ja nende mõju tänapäeva maailmale. Ta avab lugejale, kuidas Claude Shannon pani paika informatsiooni mõõtmise ja edastamise matemaatilised alused, ning seob selle arenguga tänasesse digiajastusse. Teos näitab, et tänapäevane teavitustulv – olgu selleks uudised, säutsud, pildid või blogid – on osa samast pikaaegsest arengust. Raamatu lehekülgedel kohtab ka teisi suurkujusid, nagu Charles Babbage, Ada Lovelace ja Samuel Morse, kelle panus on aidanud kujundada teabeajastu aluseid.

James Gleick on tunnustatud ameerika teadusajakirjanik ja kirjanik, kelle teosed on tuntud keeruliste teaduslike teemade arusaadavaks tegemise poolest. Ta on kirjutanud raamatuid näiteks kaose teooriast ja aja tajumisest ning tema sulest on ilmunud biograafiaid teaduse suurkujudest, sealhulgas Richard Feynmanist. Gleicki teoseid on tõlgitud paljudesse keeltesse ja neid on korduvalt pärjatud rahvusvaheliste auhindadega. „Informatsioon. Ajalugu. Teooria. Uputus“ on tema loomingus üks olulisemaid, sest see seob ajaloolise vaate, teoreetilise käsitluse ja tänapäeva reaalsuse ühtseks tervikuks.