Hirvekütt ehk esimene sõjarada

Hirvekütt ehk Haukasilm, nagu indiaanlane teda esmakordselt nimetas - sest seda hüüdnime kandis ta aastaid -, võttis metslase käe. Too tõmbas viimast korda hinge, vaadates imetlusega näkku võõrale, kes oli ilmutanud nii palju kärmust, osavust ja kindlust temale nii raskes ja uudses olukorras. Kui lugeja mäletab, et suurim tasu, mida indiaanlane võib saada, on see, et ta näeb oma vaenlast nõrkust ilmutamas, siis oskab ta paremini hinnata indiaanlase käitumist sel hetkel. "Ta hing on ära lennanud," ütles Hirvekütt vaikselt ja kurvalt.