Kaksikspiraal. Pärilikkusaine DNA struktuuri avastamisest

James D. Watsoni teos Kaksikspiraal annab isikliku vaate DNA struktuuri avastamisele, keskendudes sündmustele, mis viisid 1950. aastate alguses molekulaarbioloogia ühe keskse probleemi lahendamiseni. Autor kirjeldab tööd, koostööd ja konkurentsi, mis kujundasid avastusprotsessi Cambridge’is ja teistes teaduskeskustes. Tekst ei ole teaduslik ülevaade, vaid meenutus sellest, kuidas teadlased jõudsid järelduseni, et DNA molekulil on topeltheeliksiline kuju. Sündmusi kujutatakse läbi Watsoni vaatepunkti, rõhutades juhuslikkust, isiklikke ambitsioone ning arusaamisi kolleegide töödest ja iseloomudest.

Raamatus põimuvad laboritöö, teaduslikud arutelud ja suhted inimeste vahel, kes osalesid teadusliku probleemi lahendamises. Watson kirjeldab oma koostööd Francis Crickiga, samuti suhtlust Rosalind Franklini ja Maurice Wilkinsiga, kelle panus on samuti keskne. Teos ei keskendu valemitele ega katseandmetele, vaid uurib, kuidas tekivad ideed, millised suhted neid mõjutavad ja kuidas pinged või möödarääkimised võivad olla osa avastusloost. Käsitlus toob esile teaduse kui tegevuse, milles on ruumi nii intuitsioonile kui ka eksimusele, ning kujutab teadlast isikuna, kelle rolli kujundab ühtaegu nii töö iseloom kui ka sotsiaalne ümbrus.