Mõned mu parimad sõbrad on inglased

James Aldridge’i jutukogu „Mõned mu parimad sõbrad on inglased“ toob lugejani valiku novelle, milles autor vaatleb terava pilguga briti ühiskonda ja selle koloniaalpärandit, paljastades rahvustunde, eelarvamuste ja identiteedi vastuolusid. Tuntud eelkõige oma romaanide poolest, rakendab Aldridge siin lühivormi võimalusi, et esile tuua olukordi, kus kultuuride kokkupõrked ja isiklikud pinged muutuvad paljastavaks ja sageli valusalt koomiliseks. Tema inglased ei ole alati üllad ega rahulikud džentelmenid – pigem on nad inimesed oma nõrkustega, hoiakutega ja kohati varjatud üleolekuga, mida autor näitab terava iroonia, kuid mitte vihkamisega.

Lood leiavad aset eri paigus ja olukordades: kohtumised võõrastel maadel, sõjajärgsed vestlused, igapäevased konfliktid klasside või rahvuste vahel. Aldridge’i tegelased on sageli piiripealsetes seisundites, kus tuleb langetada otsuseid aususe, solidaarsuse või ka isikliku kasu nimel. Tema jutustamislaad on vaoshoitud, ent täpne – detailid, dialoog ja vaiksed pinged loovad realistliku ja samas sageli sümboolse ruumi, kus inimese väärtused pannakse proovile. Autor ei anna lihtsaid hinnanguid, vaid lubab lugejal ise märgata, kuidas sõprus, usaldus ja kuuluvus võivad olla samal ajal siirad ja vastuolulised.

James Aldridge (1918–2015) oli Austraalia päritolu briti kirjanik ja ajakirjanik, kelle looming käsitleb sageli sõja, poliitika ja moraali teemasid. Tema huvi tavalise inimese eetiliste valikute vastu peegeldub ka käesolevas kogumikus. Aldridge ei kirjutanud meelelahutuseks, vaid selleks, et esitada küsimusi – mida tähendab kuuluda rahvusesse, millal muutub uhkus eelarvamuseks, ja kuidas inimene säilitab väärikuse maailmas, mis teda pidevalt proovile paneb. „Mõned mu parimad sõbrad on inglased“ on selle hoiakuga kooskõlas: vaoshoitud, täpne ja mõtlemapanev lugemine.