Jalutuskäigu kaugusel

„Jalutuskäigu kaugusel“ on ühiskogumik, kuhu on koondatud seitse novelli seitsmelt eesti tuntud autorilt. Kõik lood on kirjutatud ühtsest lähteideest: igas novellis pidi autor kasutama kahte sama lauset, mis kujundasid loo alguspunkti. Need laused – „Terve eelmise aasta oli ta elanud silla all. Kesklinn asus põgusa jalutuskäigu kaugusel ning ka vaatel polnud viga.“ – annavad ette konkreetse, aga samas laia tõlgendusvõimalusega situatsiooni. Sellest ühisest lähtepunktist hargnevad täiesti eriilmelised tekstid, kus autorid rakendavad oma stiili, kujundikeelt ja temaatilisi eelistusi.

Kogumikust leiab ühtaegu mängulisust, groteski ja irooniat, aga ka tõsisemaid ja sotsiaalseid allhoovusi. Mõni autor lähtub etteantud lausest kui realistlikust stseenist, mõni aga nihutab tegevuse unenäolisemasse või absurdsemasse keskkonda. Seega pakub raamat läbilõiget sellest, kui erinevalt võib sama ülesande lahendada. „Jalutuskäigu kaugusel“ on ühtaegu eksperiment, mis näitab loomingulise fantaasia piiritust, ning ka peegeldus sellest, kuidas tänapäeva eesti proosa autorid oma häält kasutavad. Lugejale avanevad seitsme eriilmelise kirjaniku lähenemised ühisele lähtejoonele.

Kogumiku autorite ring on esinduslik: Andrus Kivirähk toob mängu oma tuntud absurdihuumori ja keelemängu; Kerttu Rakke lisab lugudesse realistlikuma ja psühholoogilise mõõtme; Jan Kaus keskendub sageli filosoofilisele üldistusjõule; Mart Kivastik seob argised detailid laiemate elutunnetuslike küsimustega; Urmas Vadi viljeleb groteski ja ootamatut vaatenurka; Enn Vetemaa toob esile satiirilised elemendid; Peeter Sauter aga eksponeerib oma otsekohest ja vahetut jutustamislaadi. Nii sünnib kogumik, mis ühendab ühe ülesande kaudu seitsme kirjaniku eri stiilid ja loob eesti lühijutu maastikule erilise panuse.