Teelahkmeil 1. osa

Valgevene klassiku Jakub Kolase triloogia esimene osa „Teelahkmeil” kujutab XX sajandi alguse maaelu keerulisi olusid ja haritlaskonna kasvavat sotsiaalset eneseteadvust. Peategelane Andrej Los tutvustatakse lugejale kui noort õpetajat, kes tuleb vaesesse külla lootuses harida lapsi ja aidata kaasa ühiskondlikule arengule. Tema idealism ja soov muuta ümbritsevat elu põrkuvad aga peagi kohaliku kogukonna umbusu, vaesuse ja mõisnike vastuseisuga. Kolas toob detailitäpselt ja realistlikult esile selle, kui raskesti juurduvad haridus, õiglus ja sotsiaalne mõtlemine konservatiivses ja tugevalt kihistunud keskkonnas. Andrej Los ei ole revolutsionäär relvaga, vaid intellektuaal, kelle sisemised kõhklused ja pühendumine muudavad ta rahutuks vaatlejaks ja vaikseks mõjutajaks.

Romaan areneb aeglaselt, ent järjekindlalt, näidates Andrej elu õpetajana, tema suhteid õpilaste ja külaelanikega, ning samuti tema kasvavat pettumust ja üksildust. Suur osa teosest on pühendatud peategelase sisekaemusele ja tema maailmavaate kujunemisele, mis peegeldab Kolase enda elukogemust ja ajastu üldist meeleolu. Olulisel kohal on looduskirjeldused, mis raamivad tegevust ning kannavad tähenduslikke varjundeid – aastaaegade vaheldumine ja looduse tsüklilisus saavad vastukaaluks sotsiaalsele tardumusele. Kolas loob pildi inimesest kahe ajastu piiril, kus vana maailm veel püsib, kuid uus on juba aimatav, ent selle sisu ja suund pole veel selge. Andrej Losi kuju kehastabki seda teelahkmeil seismist – kas jääda truuks ideaalidele või alistuda tegelikkuse survele?

Jakub Kolas (kodanikunimega Kanstantsin Mitskievitš, 1882–1956) oli üks Valgevene rahvuskirjanduse rajajaid ning teda on peetud rahvusliku teadvuse kandjaks ja keeleuuendajaks. Tema looming ühendab realistliku elukujutuse poeetilise tundlikkusega, andes hääle just neile, kes sageli kirjanduses tähelepanuta jäid – talurahvale, väikekodanlusele, vaimsetele otsijatele. Triloogia „Teelahkmeil”, mille esimene osa ilmus esmakordselt 1925. aastal, on tema peateos, mis laotab laiali kogu ühe põlvkonna sisemised heitlused ja ühiskondliku murdeaja psühholoogilise peegelduse. Kolase tekstides on tunda sügavat sidet maaga, keele ja inimliku kannatlikkusega, mis muutis ta mitte üksnes Valgevene, vaid ka laiemalt slaavi kirjanduse mõjukaks hääleks.