Jakobson on surnud!

„Jakobson on surnud!“ on kogumik, mis koondab kaasaegsete mälestusi ja meenutusi Carl Robert Jakobsoni enneaegsest surmast ning sellega seotud sündmustest. Teose on välja andnud Kurgja Linnutaja talumuuseum 1965. aastal, et vastata muuseumi külastajate suurele huvile Jakobsoni elu ja lõpu vastu. Väljaandes avaldatakse esmakordselt mitmete autorite, sealhulgas August Kitzbergi, Ado Renniti ja Eduard Särgava meenutused, mis annavad vahetu ja isikliku pildi Jakobsoni viimasest eluperioodist. Need mälestused avavad ühelt poolt tolleaegset meeleolu ja teiselt poolt aitavad mõista, kuidas Jakobsoni isik ja tema surm ühiskonnas vastu kajasid.

Kogumik juhib tähelepanu ka sellele, et Jakobsoni elukäigu uurimisel on jätkuvalt mitmeid lahendamata küsimusi. Eriti palju on arutletud tema haiguse ja arstimislugude üle, mis jäid kaasaegsetele segaseks ning pole selginenud ka hilisemates uurimustes. Mälestustes kajastub nii isiklik kurbus kui ka üldisem mõtisklus Jakobsoni rolli üle Eesti avalikus ja poliitilises elus. Seetõttu ei ole tegemist üksnes biograafilise allikaga, vaid ka olulise ajaloolise dokumendiga, mis peegeldab tolleaegsete inimeste arusaamu ja tundeid ühe oma aja suurkuju lahkumise suhtes.

Väljaande väärtus seisneb selles, et see toob kokku eri autorite vaatenurgad ja annab lugejale võimaluse näha Jakobsoni elu lõppu mitte ainult faktilise kirjelduse, vaid ka mälupiltide kaudu. Mälestuste isiklik toon lisab ajaloosündmustele inimliku mõõtme, näidates, kui tugev oli Jakobsoni mõju tema kaasaegsetele ja millist tühimikku tema surm ühiskonnas tekitas. Nii aitab kogumik rikastada arusaama Jakobsoni pärandist, pakkudes lisamaterjali uurijatele ja kõigile, keda huvitab Eesti kultuuri- ja poliitikalugu.