Oma tuba, oma luba. Must kuub

Selles jutustuses (1879), mis muuski osas tihtipeale langeb kokku tema enese perekonna looga, on rahvusliku liikumise aja viljakaim jutukirjanik Jakob Pärn (1843-1916) muu hulgas jäädvustanud oma isa ja ema ning sünnitalu nime .Jakob Pärna jutulooming on üsna suur ja ehkki tema jutud on enamasti moraliseerivad ja skemaatilised, retsept parema elujärje saavutamiseks naiivne, oli ta loomingul suur edasiliikumisele virgutav mõju: käesolevat lugu on isegi nimetatud renditalupoja aabitsaks.1883. a. avaldatud peaaegu romaani mahuga jutustuses "Must kuub", mis kirjanduslikult on Pärna teiseks tugevamaks teoseks, esitab ta peale muu ka oma ühiskonnakriitilisi seisukohti. Pärna kriitika on muidugi kaugel sügavuti tungimisest, tema leplikule ja truualamlikule meelele näis küllaldane olevat, kui tasapisi parandataks talupoegade renditingimusi, arendataks kooliharidust jne.Ometi tõuseb Jakob Pärna jutulooming 1870.-80. aastate kirjanduspildis esile oma algupärasusega. Ajajärgul, mil enamik kirjamehi pakkus lugejale mugandusi ja tõlkeid, käsitles Pärn rahvast erutavaid probleeme ja tõusis eelkõige oma viljakuse tõttu rahvusliku liikumise kõrgaja tähelepandavaks proosakirjanikuks.