Jutustusi, novelle ja laaste
Jutustusi, novelle ja laaste
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Eesti Riiklik Kirjastus | 1956
- 708 lk | Kõvakaaneline | 130 x 200 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Jakob Mändmetsa kogumik „Jutustusi, novelle ja laaste“ toob kokku valiku autori erinevatel perioodidel kirjutatud proosatekste, pakkudes läbilõiget tema stiilist, temaatilisest ampluaast ning kirjanduslikust maailmatunnetusest. Teoses leiduvad jutustused ja novellid käsitlevad valdavalt talurahva elu, inimsuhteid ja argipäevaseid konflikte, ent autor ei jää pelgalt realistliku olustikukirjelduse juurde. Mändmets oskab tabada karakterite sisemisi pingeid, kujutada inimest keset muutuvat ühiskondlikku konteksti ning luua vaikse, ent mõjuva psühholoogilise pingevälja. Tema keelekasutus on lihtne, kuid nüansirohke, tihti ilmekalt kõnekeelne ning eluoluliste detailide kaudu usutav ja elu lähedane.
Kogumiku novellid ja laastud kujutavad eriilmelisi tegelasi: mõtlikke talumehi, heitunud noori, sihikindlaid naisi või juhuse tahtel elu keerisesse sattunud inimesi. Mitmes loos leidub tugevat sotsiaalset allteksti, kuid see ei tõuse esiplaanile ideoloogilise manifestatsioonina, vaid peegeldub inimeste valikutes ja argises toimetulekus. Mändmets ei idealiseeri oma tegelasi ega romantiseeri maaelu, kuid suhtub neisse sümpaatia ja mõistmisega. Laastudes tuleb esile tema oskus öelda palju väheste vahenditega, anda üksiku episoodi kaudu edasi sügavam tunnetuslik moment või maailmavaade. Tekstides on sageli tunda varjatud melanhooliat ja vaikset irooniat, mis muudavad lugemise samas mõtlikuks ja poeetiliseks.
Jakob Mändmets (1868–1930) oli eesti kirjanik ja kooliõpetaja, kes kuulus oma aja ärkamisjärgsete kirjameeste hulka. Ta oli viljakas proosakirjanik, kelle looming keskendus peamiselt eesti talurahva elule ja väärtusmaailmale. Mändmets on vähem esil kui mõned tema kaasaegsed, kuid tema lood eristuvad sisemise tundlikkuse ja elulähedase kujutamisviisi poolest. Käesolev kogumik, koostatud ja välja antud nõukogude perioodil, püüab säilitada tema tähtsust eesti kirjanduspildis, tuues taas lugejate ette autori selge, tasakaaluka ja süvitsi mineva proosa. Tema tekstid on tänaseni loetavad kui ajalooline dokument ja kirjanduslik tunnistus rahvusliku kirjanduse kujunemisest.
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
