Nordkraft

Jakob Ejersbo romaan „Nordkraft“ kujutab 1990. aastate Taani linna Aalborgi noorte elu, kus igapäevaseks reaalsuseks on narkootikumid, igatsus millegi enama järele ja allakäigutee vaevu hoomatav lootus. Teos koosneb kolmest omavahel lõdvalt seotud loost, mille keskmes on kolme tegelase – Mari, Allan ja Steso-Thomas – katsed tulla toime eluga, mille struktuur puudub ja kus piirid normaalsuse ja hävingu vahel on hägusad. Romaani vorm on fragmentaarne, tempo intensiivne ning keelekasutus terav ja kohati brutaalne, peegeldades maailma, milles autoriteet puudub ja moraalne kompass on paigast nihkunud.

Ejersbo ei püüa oma tegelasi romantiseerida ega nende tegusid õigustada – ta jälgib neid dokumentaalse täpsusega, jäädes ise neutraalseks, kuid osavõtlikuks vaatlejaks. Mari on noor naine, kes püüab vabaneda vägivaldsest suhtest ja minevikust, mis teda kummitab. Allan on kunagine narkoärikas, kes soovib end parandada, kuid on liiga tihedalt seotud oma vanade sidemetega. Steso-Thomas elab maailmas, kus illusioonid ja sõltuvused põimuvad, ja tema hääle kaudu jõuab lugejani teose kõige kaootilisem ja samas emotsionaalsem dimensioon. Need lood ei liigu sirgjooneliselt lunastuse või katastroofi suunas, vaid kujutavad elu sellisena, nagu see on – keeruline, katkine ja katkendlik.

Jakob Ejersbo (1968–2008) oli taani kirjanik, kelle loomingu keskmes olid ühiskonna äärealadel elavad inimesed ning eksistentsiaalsed ja sotsiaalsed piiriseisundid. „Nordkraft“ oli tema debüütromaan, mis tõi talle laialdase tunnustuse ja laiema lugejaskonna. Selle dokumentalistlik laad ja autentne keel muutsid teose Taani 2000. aastate alguse kirjanduses märgiliseks. Pärast Ejersbo varajast surma on tema loomingut hinnatud kui realistlikku ja valusat peeglit ühiskonna varjukülgedele, kus inimlikkus ei kao isegi lootusetuse sees.