Õppimine – varjatud varandus

„Õppimine – varjatud varandus” on rahvusvahelise hariduskomisjoni aruanne UNESCOle, mille tööd juhtis Jacques Delors. Dokument seob kokku ülemaailmse arutelu ja konsultatsioonide tulemused, keskendudes hariduse rollile 21. sajandi väljakutsetega toimetulekul. Aruandes rõhutatakse, et haridus ei ole võluvits, mis lahendaks kõik probleemid, kuid see on üks olulisemaid vahendeid vaesuse, teadmatuse, sotsiaalse tõrjutuse ja konfliktide vähendamisel. Tekst asetab õppimise globaalse arengu keskmesse, tuues esile selle tähtsuse nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil.

Aruande tuumaks on neli alussammast, millele hariduse süsteem peaks rajama: õppida olema, õppida teadma, õppida tegema ja õppida üheskoos elama. Need neli alust iseloomustavad terviklikku käsitlust, kus teadmised, praktilised oskused, isiksuse areng ja sotsiaalne kooselu moodustavad ühtse terviku. Teoses käsitletakse hariduse eri tasemeid, nende omavahelisi seoseid ning võimalusi paindlikumate õpiteede loomiseks. Samuti osutatakse õpetajate otsustavale rollile ning vajadusele tugevdada nende ettevalmistust ja töötingimusi. Tähelepanu pööratakse ka tehnoloogia kasvavale mõjule ning vajadusele integreerida see hariduse teenistusse.

Jacques Delors (1925–2020) oli prantsuse majandusteadlane ja poliitik, kes tegutses Euroopa Komisjoni presidendina aastatel 1985–1995. Tema juhtimisel valmisid mitmed olulised Euroopa integratsiooni sammud, sealhulgas ühtse turu ja euro loomise ettevalmistused. Hariduse ja kultuuri vallas seisis Delors aga visiooni eest, et inimeste areng peab käima käsikäes majandusliku ja poliitilise koostööga. „Õppimine – varjatud varandus” peegeldab tema veendumust, et hariduse keskne roll on inimarengu ja ühiskondliku sidususe tagamine, pakkudes samas rahvusvahelise koostööplatvormi, mille kaudu seda visiooni ellu viia.