Armastus kui ookean

Jacqueline Bedfodi romaan „Armastus kui ookean” on tundeküllane lugu kahest inimesest, kelle elu ristuvad ookeaniäärses väikelinnas, kus loodus ja inimsuhted kujunevad üksteise peegeldusteks. Peategelaseks on naine, kes otsib vaikset varjupaika mineviku haavadest toibumiseks ning satub elama rannikule, kus meri määrab päeva rütmi ja sisemaailma peegeldused. Tema teele satub mees, kelle vaikne ja tasakaalukas olek varjab sügavamat valu ning keda seob merega samuti isiklik side. Nendevaheline suhe areneb aeglaselt, nagu tõusu ja mõõna vaheldumine, täis kõhklusi, vaikseid pilke ja leppimatuid küsimusi.

Romaani meeleolu on rahulik ja introspektiivne, rõhutades looduse ja tunnete paralleele. Ookean ei ole siin pelgalt taust, vaid sümbol – midagi, mis võib samaaegselt kanda, tõmmata, rahustada ja ähvardada. Tegelaste sisemised muutused toimuvad vähehaaval, sageli sõnadeta, kuid raamatu edenedes selgub, et ka kõige vaiksemad hetked võivad tähendada otsustavaid pöördeid. Suhe kahe peategelase vahel ei ole lihtne ega sirgjooneline, vaid kujuneb usalduse, mõistmise ja andestuse kaudu, mis vajavad mõlemalt poolt ausust ja haavatavust. Samal ajal on loole omane ajatus, mille kaudu autor kutsub lugejat märkama ka vaikuses peituvat tähendust.

Jacqueline Bedford on briti autor, kelle loomingus põimuvad looduse vaatlused ja inimpsühholoogia tundlik käsitlus. „Armastus kui ookean” järgib tema varasemat kirjutamislaadi, milles igapäevane elu ja sügavad tunded saavad tähenduslikkuse just vaoshoitud ja läbimõeldud stiili kaudu. Tema romaanid ei keskendu konfliktile kui tegevuse mootorile, vaid pigem tasakaalu ja leppimise otsingule, mis teeb neist mõtliku ja emotsionaalselt küpse lugemiskogemuse. Odamehe väljaandes ilmunud eestikeelne tõlge toob esile autori peene tonaalsuse ning sobib hästi neile, kes hindavad rahulikku, atmosfäärilist armastusromaani, kus suured tunded peituvad väikestes liikumistes.