Kuldlapsed ja teisi muinasjutte

„Kuldlapsed ja teisi muinasjutte” on vendade Grimmi klassikaliste muinasjuttude kogumik, mis toob lugejani valiku nende rikkalikust pärandist. Jutud on sündinud Saksamaa rahvapärimuse põhjal, kuid neid on vorminud ja talletanud Jacob ja Wilhelm Grimm, kelle töö mõjutas kogu Euroopa muinasjutu- ja folklooritraditsiooni. Kogumiku lugudes astuvad lugeja ette nii õnnelikud ja vaprad kangelased kui ka salakavalad või karistuse osaliseks saavad tegelased. Muinasjuttudes on läbivalt põimunud rahvatarkus, õpetlikkus ja imeline maailmatunnetus, mis muudavad need mõistetavaks ja nauditavaks eri põlvkondadele.

Kogu eripära seisneb selles, et muinasjutud ei piirdu pelgalt fantaasiaga, vaid kannavad alati ka moraalseid õppetunde. Olgu teemaks ahnus, ausus, kavalus või juhuse roll elus, igas loos leiab lugeja midagi, mis peegeldab inimkäitumise põhiolemust. Näiteks „Hans õnneseenena” õpetab, et rahulolu ja lihtsate asjade hindamine võivad osutuda suuremaks õnneallikaks kui varandus. Samas on kogumikus ka süngemaid ja hoiatavamaid lugusid, kus kangelase teekond on täis ohte ja katsumusi. Nii avab raamat akna Euroopa rahvajuttude rikkalikku maailma.

Jacob (1785–1863) ja Wilhelm Grimm (1786–1859) olid saksa filoloogid, folkloorikogujad ja kirjanikud, keda tuntakse eelkõige muinasjuttude jäädvustajatena. Nad avaldasid esimese muinasjuttude kogu 1812. aastal, millele järgnesid täiendatud ja täiendatud trükid. Nende tegevus ei piirdunud ainult kirjandusega – Grimmid tegelesid ka saksa keele uurimise ja sõnaraamatu koostamisega, andes olulise panuse germanistika arengusse. Vendade Grimmi muinasjutud, nagu „Lumivalgeke”, „Hans ja Grete”, „Rapuntsel” või „Kuldlapsed”, on tänapäevaks saanud kogu maailma kultuuripärandi osaks.