Ürgne kutse. Valgekihv

Kogumik „Ürgne kutse. Valgekihv“ koondab Jack Londoni kaks kõige tuntumat loomajutustust ning valiku lühemaid põhjala-teemalisi novelle. Teose keskmes on elu metsikus looduses, kus ellujäämine nõuab nii loomade kui inimeste puhul jõudu, nutikust ja kohanemisvõimet. Romaanis „Ürgne kutse“ kujutatakse koera Bucki teekonda tsiviliseeritud mugavusest tagasi ürgse instinkti maailma. Vastupidi liigub „Valgekihv“ – poolhunt, kes kasvab üles julmas keskkonnas, kuid kogeb hiljem inimese usaldust ja hoolt. Mõlemad lood uurivad loomade sisemaailma, toovad esile nende arukuse, tundeelu ja keeruka suhte inimesega, pakkudes süvitsi minevat käsitlust loodusjõudude ja tsivilisatsiooni vahelisest pingest.

Köite täienduseks on viis lühijuttu, mille tegevus toimub enamasti karmides põhjamaistes oludes, piirkondades, mida autor ise oma rännakuist tundis. Need jutud – kirjutatud tugeva realismi ja elutunnetusega – viivad lugeja meeste ja koerte, üksildaste kullakaevurite, looduse ootamatute ohtude ja jääkülma vaikuse keskele. Londoni proosa on visuaalselt selge, sageli napp, kuid alati emotsionaalselt mõjuv. Lood ei keskendu ainult füüsilistele katsumustele, vaid ka inimese moraalile, sisemisele tugevusele ja valikute keerukusele. Loomad ei ole autoril pelgalt sümbolid, vaid täisväärtuslikud tegelased, kelle kaudu avanevad üldinimlikud teemad.

Jack London (1876–1916) oli Ameerika kirjanik, kelle loomingut on saatnud suur rahvusvaheline menu. Teda tuntakse eelkõige seikluskirjanikuna, kuid tema teosed sisaldavad sageli sügavat sotsiaalset, eetilist ja filosoofilist mõõdet. Londonil oli isiklik kogemus Alaska ja Kanada aladelt, kust pärinevad tema paljude teoste tegevuspaigad. Tema loomajutustused tõid kirjandusse uue lähenemise, kus loomade käitumine ja mõtteilm kujutatakse usutavalt, ilma inimmõõdu peale surumata. Tema töö on jätnud püsiva jälje nii realistlikku proosasse kui ka kogu loomalugude traditsiooni.