McCoy

Jack Londoni jutustus „McCoy“ kuulub tema Põhjala-ainelisse loomingusse, kus kesksel kohal on karm loodus, tugevad karakterid ja ellujäämine ekstreemsetes tingimustes. Loo peategelane McCoy on meelekindel ja jonnakas mees, kes liigub mööda Kanada põhjalaiuskraade, olles silmitsi nii looduse väljakutsetega kui ka inimestevahelise konkurentsi ja usaldamatusega. Tegu pole klassikalise kangelasega, vaid mehega, kelle iseloomujooned — trots, iseseisvus ja sisemine eetika — saavad määravaks mitte ainult tema saatuse, vaid ka lugeja suhtumise kujunemisel. Tegu on karakterilooga, mis põimib seikluse ja moraalse mõõtme.

Londoni stiil on selles teoses nagu tema teisteski töödes konkreetne, pingeline ja otsekohene. Looduskirjeldused ei ole pelgalt taust, vaid mõjutavad otseselt tegelaste otsuseid ja saatust. McCoy vastandub keskkonnale, ent samal ajal on temagi osa sellest — omaette eksistents, kelle elu ja valikud näivad peegeldavat laiemat küsimust inimese ja looduse suhte, vabaduse ja sõltumatuse kohta. Teose keskmes on pidev pinge isikliku eetika ja ühiskondliku surve vahel. Lugeja leiab siit mitte ainult jutustuse ühest mehest, vaid ka kujundi inimloomuse vastupidavusest, trotsist ja vajadusest määrata oma tee, ka siis, kui see viib vastuollu enamuse tahtmiste või tavadega.

Jack London (1876–1916) oli Ameerika kirjanik ja ajakirjanik, kelle loomingu kese on sageli asetatud looduse piirialadele, olgu tegu Alaska külmade või Lõunamere troopikaga. Ta ammutas ainest isiklikest kogemustest, olles ise töötanud mitmel pool maailmas, sealhulgas kullakaevandustes ja merereisidel. Londoni looming on tugevalt mõjutatud naturalismist ja sotsiaalkriitilisest vaatenurgast, kuid temas on alati ka seiklusliku jutustaja jõud ja empaatia tegelaste vastu. „McCoy“ sobitub tema loomingusse kui üks karakteriuuring, mis näitab Londoni oskust anda väikesele loole suur sisemine kaal. Tema teosed püsivad lugejate seas hinnatud, kuna neis peitub ajatu küsimus inimväärikusest ja valikute hinnast.