Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Eesti Riiklik Kirjastus | 1963
- 380 lk | Kõvakaaneline | 140 x 208 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
„Martin Eden” on Jack Londoni üks tuntumaid ja kaalukamaid romaane, mis ilmus esmakordselt 1909. aastal. Teos peegeldab suurel määral autori enda elukäiku ja mõttemaailma, olles seetõttu tugevalt autobiograafiline. Romaani keskmes on lihtsast taustast pärit madrus Martin Eden, kes satub haritud seltskonda ja otsustab end igati harida ning kirjanikuna läbi lüüa. Tema teekond on täis katsumusi, üleinimlikke pingutusi ja kahtlusi, kuid lõpuks saavutab ta edu, kuulsuse ja majandusliku kindlustatuse. Teos käsitleb eneseületuse, hariduse ja loomepüüdluste teemasid ning avab sügavuti ka küsimuse, milline on inimese koht ühiskonnas ja millist hinda tuleb maksta unistuste täitumise eest.
Romaanis on tugevalt esil filosoofilised ja ühiskondlikud ideed. Martin Edeni maailmavaade kujuneb mõjutatuna Herbert Spenceri ja Friedrich Nietzsche filosoofiast, mis rõhutavad individualismi ja tugeva üksikisiku rolli. Samas kaotab Martin seeläbi sideme töölisklassiga, kelle seast ta on pärit, ja jääb üha üksildasemaks. Teose traagika peitubki selles vastuolus – kuigi Martin saavutab kõik, millest ta nooruses unistas, ei too edu talle rahuldust ega õnne. Londoni romaan peegeldab sügavat pettumust ühiskonnas valitsevate väärtuste suhtes ning avab vastuolu inimese vaimse ja materiaalsete saavutuste vahel.
Jack London (1876–1916) oli Ameerika kirjanik ja ajakirjanik, kelle loomingusse kuuluvad nii seikluslikud jutustused kui ka sotsiaalkriitilised romaanid. Ta sai tuntuks teostega „Ürgne kutse” ja „Valgekihv”, kuid sama tähtsal kohal tema loomingus on ühiskondlikke ja eksistentsiaalseid küsimusi käsitlevad romaanid nagu „Martin Eden” ja „Raudne kand”. London kasvas vaestes oludes, töötas nooruses sadamatöölise, meremehe ja kullakaevandajana ning leidis hiljem tee kirjandusse. Tema loomingus põimuvad seikluslikkus, elutruu detailitundlikkus ja terav ühiskonnakriitika, mis teevad temast ühe 20. sajandi alguse mõjukaima ameerika kirjaniku.
