Lõke

Jack Londoni kogumik „Lõke“ koondab endas jutustusi, mis peegeldavad inimese ellujäämisinstinkti, looduse karmust ja moraalseid valikuid ääreala tingimustes. Lood viivad lugeja eelkõige Kanada ja Alaska karmidesse oludesse, kus külm, nälg ja isolatsioon kujundavad tegelaste saatust enam kui ükski ühiskondlik kokkulepe. Pealkirjalugu „Lõke“ (inglise keeles „To Build a Fire“) kujutab detailselt ja halastamatult meest, kes üritab karmis pakases oma elu hinnaga tuld süüdata – stseen, mis on saanud sümboliks inimese haprusele looduse ees. Autor loob pingeid mitte ainult olukordade kaudu, vaid ka keele kaudu, mis hoiab pingestatult iga sammu ja otsust.

Kogumiku jutustused ühendab eksistentsiaalne pingestatus, milles tegelane seisab sageli silmitsi mitte niivõrd välise vaenlase, kuivõrd omaenese väärarvestuse, uhkuse või lootusetusega. Lugudes kerkivad esile sellised teemad nagu väärikus surma ees, üksindus ja looma ning inimese vaheline vaistlik side. London ei anna oma tegelastele alati võimalust lunastuseks ega paku lahendusi, mis tasakaalustaksid tekkinud tragöödiaid. Tema naturalistlik stiil asetab lugeja karmide valikute ja paratamatuse ette, ent samal ajal lubab ka imetleda looduse toorest ilu ja inimese visadust.

Jack London (1876–1916) oli Ameerika kirjanik ja ajakirjanik, kelle loomingule on iseloomulikud seiklused, tugevad looduskirjeldused ja sotsiaalne tundlikkus. Teda mõjutasid sügavalt isiklikud kogemused töölisena, rändurina ja kuldkaevandajana, mis väljenduvad tema teostes elu ja surma piiril tegutsevate inimeste kaudu. London oli viljakas autor, kelle teosed, nagu „Ürgkutse“ ja „Valgekihv“, on püsima jäänud maailmakirjanduse klassikana. „Lõke“ kuulub tema mõjusamate lühivormide hulka, olles samal ajal ühelt poolt poeetiline ja teiselt poolt halastamatult täpne inimliku eksimuse kujutamisel.