Külma lapsed

Jack Londoni jutukogu Külma lapsed koondab tekste, mille keskmes on inimesed, kes elavad või liiguvad arktilistes oludes, kus loodus dikteerib ellujäämise reeglid. Lood viivad lugeja põhjamaade karmidesse paikadesse, kus inimeste teod on tihedalt seotud ilmastiku, nälja ja üksindusega. Tegelased peavad toime tulema mitte ainult väliste raskustega, vaid ka sisemiste pingete, kahtluste ja otsustega, mida ei saa hiljem tagasi võtta. Füüsiline kurnatus ja moraalsed valikud põimuvad olukordades, kus inimene jääb silmitsi iseendaga.

Kogumik ei keskendu üksikule sündmusele, vaid näitab korduvaid motiive: vaikus, liikumine, külm, piiripealsus. Inimsuhted on tihti napid ja katkendlikud, peegeldades keskkonda, kus sõnadel on vähe ruumi ja tegudel määrav kaal. London ei kirjuta kangelastest, vaid inimestest, kelle lood tekivad kokkupuutest karmide oludega. Külma lapsed ei ole pelgalt jutustus põhjapoolsest elust, vaid ka vaade piirile, kus inimene ja loodus enam teineteist ei tunne, kuid on ometi sunnitud koos eksisteerima. Jutud jätavad alles ruumi tõlgendusteks, viidates, et lõplikke seletusi ei ole võimalik anda.