Eluihk

See vapustav raamat ameerika kirjandusklassikult Jack Londonilt (1876-1916, õieti John Griffith) sisaldab ootuspärase Põhja-ainelise temaatika sekka meeldiva üllatusena üht eriti meeldejäävat Lõunamere-juttu, mis jääb kummitama aastateks (ons ikka tegu Londoniga, mõtled, London ja... palmisaared?!) Vaevalt et Londonist, kel endal selja taga mitmekülgne ja karm põhja-kogemus, paremat kelgukoera-ajajate ja jääjutustuste meistrit ong; eriti läheb aga hinge tema looma-armastus, mis arktika jäiste tingimuste taustal iseäranis kirkalt särama lööb. Samuti torkab silma autori (mõistetav!) põlgus äbarike vastu, kes oma saamatuse ja nõrkuse tõttu arktikasse ei sobi, aga siiski sinna tükivad, nagu nad Kullapalaviku ajal tükkisidki, - tihti, et seal ise hukka saada ja, nagu London kirjeldab, teisigi hukatusse vedada. (Seda kullapalaviku- asja tundis London hästi).
Kes liigset paatost pahaks ei pane, sellele sööbib London igaveseks meelde.