Kellassepaproua. Lasteluuletused

„Kellassepaproua. Lasteluuletused“ on Jaanus Vaiksoo kirjutatud luulekogumik, mis koondab autori mängulisi ja fantaasiarikkaid värsse. Tegemist on teose uustrükiga, mis ilmub kümme aastat pärast esmailmumist. Raamat on mõeldud eeskätt lastele, kuid pakub äratundmist ja muhedat huumorit ka täiskasvanutele. Kogumikus kujutatud maailm on ühtaegu argine ja veidi nihkes – asjad räägivad, inimesed unistavad ja aeg peatub hetkeks, et lapsel oleks aega imestada. Teos pälvis juba oma esmailmumise järel K. E. Söödi lasteluulepreemia, mis tunnustas Vaiksoo oskust kirjutada lastele siiralt ja sisukalt.

Luuletused raamatus on valdavalt lühikesed ja rütmilt kerged, sobides ettelugemiseks ning kaasaütlemiseks. Vaiksoo kasutab keelemuusikat ja lihtsaid kordusi, mis muudavad tekstid laululikuks ja meeldejäävaks. Paljud värsid lähtuvad lapse igapäevasest kogemusest – koolist, kodust, mängudest ja tähelepanekutest looduses. Samas leidub kogus ka üllatuslikke kujundeid ja sõnamänge, mis tekitavad naeru ja mõttepausi. Raamatu tonaalsus on rõõmsameelne, ent mitte liialt ilustatud; see julgustab last mõtlema ja tundma.

Jaanus Vaiksoo on eesti kirjanik ja toimetaja, kelle looming on suures osas suunatud nooremale lugejale. Tema teoste hulgas on nii proosat kui ka luulet, ja neid ühendab tähelepanelik pilk lapse maailma vastu. Lisaks „Kellassepaprouale“ on ta kirjutanud raamatud „Neli hommikut ja üks õhtu“, „Onu Heino eksis ära“, „Onu Heino väike pere“ ja „Lumemöll“. Vaiksoo on tunnustatud oma järjekindluse eest kujundada eesti lastekirjandusse sooja ja usalduslikku tooni, mis ei alahinda lapse mõtlemisvõimet ega huumorimeelt.