Õngitsemas

„Õngitsemas” on Jaan Vahtra lühijutustus, mis põhineb autori lapsepõlvemälestustel ja ilmus esmakordselt ajakirjas „Oktoober” 1992. aastal. Tegemist on mälestusliku pala vormis kirjutatud tekstiga, kus kunstnik ja kirjanik meenutab lihtsaid, ent sisukaid hetki oma noorusajast. Loo keskmes on õngitsemine – tegevus, mis ühendab looduse tajumise, vaikuse väärtustamise ja lapse sisemise maailma peegelduse. Loo tonaalsus on rahulik ja täis tähelepanelikke detaile, mis annavad aimu ajastust, keskkonnast ja vaimsest laadist, milles autor üles kasvas.

Jutustuses väljendub lapse ja looduse suhe, kus igapäevane tegevus nagu õngitsemine muutub millekski tähenduslikumaks. See pole pelgalt tegevus, vaid hetk, kus poiss kohtab aega, vaikust ja iseennast. Vahtra kirjeldab paigana oma kodukohta Lõuna-Eestis, millest kiirgab rahu, aga ka maapoisi elu väljakutseid. Tegelasteks ei ole mitte ainult inimesed, vaid ka jõgi, mets ja kalad, mis loovad loo poeetilise tausta. Lapselik vaatenurk on ühtaegu siiras ja vaatlev, andes edasi varjamatult seda, kuidas väikestest asjadest saavad elupikad mälestused.

Jaan Vahtra (1882–1947) oli eesti kunstnik, karikaturist ja kirjanik, kelle loomingus põimuvad visuaalne väljendusoskus ja kirjanduslik tundlikkus. Tema mälestuslikud ja olustikulised lood toovad esile maaelu, lapsepõlve ning kultuurilise pärandi, milles ta üles kasvas. Vahtra tekstides on tihti tunda pildilist täpsust ja lihtsate hetkede ilu. „Õngitsemas” on hea näide tema tagasihoidlikust, ent mõtestatud jutustamislaadist, mis suudab edasi anda vaikse elu sügavamaid kihte ja jätta lugejale helge, mõtliku mulje.