Metsajärv

Jaan Vahtra jutukogu „Metsajärv“ toob lugejani valiku lühijutte, milles põimuvad loodusearmastus, rahvapärimus ja salapärased motiivid. Raamat loob pildi maaelust ja metsade vaikuses peituvast ilust, kuid samas ei puudu sellest ka õuduslikud ja müstilised nüansid. Autor oskab lihtsatest sündmustest ja keskkondadest kasvatada lugusid, milles tavaline kohtumine või juhuslik vaatepilt võib saada ootamatu tähenduse. Teose salapära seisneb sageli selles, et lugusid ei räägita lõpuni lahti, vaid need jätavad ruumi lugeja fantaasiale.

Valik rõhutab Vahtra oskust ühendada jutustustes realistlik rahvalik taust ja kunstniku pilguga loodud atmosfäär. Mets, järved, külad ja nende inimesed moodustavad lugude põhiteljed, kuid neisse on kätketud ka aimdus millegi seletamatu kohalolust. Looduse kirjeldused on tihedalt seotud jutustuse meeleoluga – kord rahulik ja kodune, kord sünge ja ähvardav. Nii sünnib kogumik, mis kõneleb ühtaegu inimeste ja looduse sidemetest ning sellest, kuidas rahvapärimus ja inimeste kujutlusvõime annavad argiolukordadele erilise varjundi.

Jaan Vahtra (1882–1947) oli kunstnik, kirjanik ja pedagoog, kes kuulub Eesti varase modernismi ja avangardi võtmefiguuride hulka. Tema loomingus ühinesid visuaalne ja kirjanduslik maailm, andes tulemuseks omapärase stiili, milles on nii rahvusromantilisi kui ka modernistlikke jooni. Kirjanikuna lõi ta proosat ja luulet, kuid samas töötas aastaid ka kunstipedagoogina. „Metsajärve“ lood annavad tunnistust tema mitmekülgsusest – need on korraga lihtsad rahvalikud jutud ja kunstniku tundliku meelega loodud miniatuurid, milles loodus on kesksel kohal.