Näidendid 2. osa

Jaan Tätte kogumik „Näidendid. 2. osa” koondab neli tema tuntumat lavateost – „Kaev”, „Meeletu”, „Latern” ja „Kaotajad”. Need näidendid ühendab Tättele omane lihtsuses peituv sügavus, kus argine olukord muutub filosoofilise ja psühholoogilise tähendusega looks. Autor keskendub inimlikele suhetele, moraalsetele valikutele ja sisemisele tasakaalule, mis pannakse proovile ootamatutes oludes. Näidendis „Kaev” muutub sümboolne kaev eksistentsiaalseks ruumiks, kus inimesed on sunnitud silmitsi seisma iseenda ja oma hirmudega. „Meeletu” uurib hulluse ja normaalsuse piire, „Latern” räägib valgusest ja pimedusest nii otseses kui ka vaimses mõttes, ning „Kaotajad” käsitleb inimese väärikust ja läbikukkumist. Kõik neli teost peegeldavad Tätte sügavat huvi inimese sisemaailma ja eetiliste dilemmade vastu.

Tätte näidendite keel on lihtne ja poeetiline, dialoogid on ladusad, kuid täis varjatud mõtteid ja metafoore. Tema tegelased on tavalised inimesed – kalurid, külainimesed, unistajad ja otsijad –, kes püüavad mõista elu mõtet ja oma kohta selles. Situatsioonid, millesse nad satuvad, on tihti piiripealsed, ent samas universaalsed, muutes teosed ajatuteks. Autor oskab ühendada igapäevaelu absurdi ja sügavama filosoofilise arutluse, tehes seda ilma liialduste või kunstliku keerukuseta. „Näidendid. 2. osa” jätkab Tätte teatri- ja dramaturgilist joont, kus lihtsad süžeed kannavad endas suurt üldinimlikku sõnumit. Iga lugu kutsub lugejat või vaatajat küsima, kas elus on tähtsam mõistus, süda või julgus minna oma teed isegi siis, kui see toob kaasa kaotusi.

Jaan Tätte (sündinud 1964) on eesti näitekirjanik, laulja ja näitleja, kelle loomingus põimuvad poeetiline tundlikkus ja inimliku mõtlemise selgus. Tema näidendid on leidnud laialdast tunnustust nii Eestis kui ka välismaal, olles tõlgitud mitmesse keelde ja lavastatud eri teatrites. Tätte kirjutamislaadi iseloomustab rahulik rütm, looduse ja inimese vaheline sümbioos ning usk headusesse ka keerulistes olukordades. Tema tekstides on alati tunda kuulamist ja vaikust – ruumi, kuhu lugeja saab ise oma mõtted asetada. „Näidendid. 2. osa” kinnitab Tätte positsiooni kui autorit, kelle looming ületab ajastulisi ja žanrilisi piire, jäädes ausaks oma lihtsuse ja siiruse kaudu.