Õpetus karistusseadusest
Õpetus karistusseadusest
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Väga hea (kasutatud)
- Märkused:
- Juura | 2003
- 100 lk | Pehmekaaneline | 140 x 210 mm
- ISBN: 9985751310
- Keel: eestikeelne
Jaan Sootaki „Õpetus karistusseadusest“ on süstemaatiline käsitlus, mille eesmärk on selgitada karistusõiguse põhistruktuure, üldpõhimõtteid ja rakenduspõhimõtteid Eesti õigussüsteemi kontekstis. Tekst lähtub karistusseadustiku üldosa ülesehitusest, hõlmates selliseid teemasid nagu kuriteo mõiste ja liigitus, süü, vastutusvõime, õigusvastasuse välistamine, karistuse kohaldamise alused ning õiguskaitsevahendite kasutamine. Autori lähenemine ei piirdu normitehnilise kirjeldusega, vaid kaasab ka õigusteoreetilisi seisukohti, kommenteerides mõistete ja konstruktsioonide sisulist tähendust ja nende kasutust praktikas. Raamat on mõeldud õppevahendiks eelkõige õigusteaduse tudengitele, kuid selle struktuur võimaldab kasutada seda ka õigustöötajate igapäevatöös viiteraamatuna.
Teos keskendub karistusseaduse üldosa mõistete selgitamisele viisil, mis võimaldab mõista õiguse rakendusmehhanisme laiemalt kui üksiknormide tasandil. Kuriteo koosseisu tunnuste eritlemisel käsitletakse objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid, tuues esile süülisuse ja vastutuse tuvastamise kriteeriumid. Samuti vaadeldakse karistusõiguse seost teiste õigusharudega, sealhulgas põhiseadusliku õigusega, mille kaudu tõstatatakse küsimusi õiguskindluse, õiguspärasuse ja isikuõiguste kaitse kohta. Eraldi käsitletakse karistuse liike ja nende määramise aluseid, samuti karistusõiguse preventiivset funktsiooni ning selle piire demokraatlikus õigusriigis.
„Õpetus karistusseadusest“ ei paku lihtsustatud kokkuvõtteid, vaid lähtub eeldusest, et õiguse õppimine eeldab mõistete ja seoste järjekindlat läbimist. Tekst on üles ehitatud loogilise järjestusena, milles iga peatükk tugineb eelmisele ning viib edasi uute tasandite mõistmiseni. Seeläbi kujuneb raamatust mitte üksnes normide selgitus, vaid ka sissejuhatus karistusõiguslikku mõtlemisse, kus keskne roll on süsteemsusel, argumenteerimisel ja õiguspõhimõtete tundmisel. Lugejalt eeldatakse aktiivset kaasamõtlemist ja valmidust käsitleda õigust mitte staatilise teadmistekogumi, vaid areneva ja vaidlustatava struktuurina.
