Viimane valgesulg

„Viimane valgesulg“ on Jaan Rannapi noorsooromaan, mis pälvis 1966. aasta laste- ja noorsookirjanduse võistlusel esimese auhinna. Teos ilmus aasta hiljem Eesti Raamatu kirjastusel ning tõi autorile tunnustuse kui uue põlvkonna lastekirjanikule. Romaan kuulub looduskirjanduse valdkonda, sidudes omavahel põneva seiklusliku süžee ja looduse tundmise ning hoidmise teema. Keskmesse on seatud noored tegelased, kes satuvad sündmustesse, kus on oluline julgus, sõprus ja vastutus oma tegude eest. Raamat avab lugejale ka inimese ja looduse suhteid, pannes noore lugeja kaasa mõtlema loodushoiule ja loomasõprusele.

Teose süžee lähtub ühe linnu, valgesule, loost, mille kaudu käsitletakse nii inimeste kui ka looduse vahelisi pingeid. Rannap loob sündmustiku, milles noorte otsused ja teod mõjutavad otseselt lindude saatust, samal ajal kujundades ka nende endi iseloomu ja arusaamu maailmast. Romaan ei paku ainult meelelahutust, vaid asetab noore lugeja olukordadesse, kus tuleb kaaluda õige ja vale vahekorda, näidates, et looduse mõistmine ja austamine on osa vastutustundlikust kasvamisest. See muudab teose aktuaalseks ka tänapäeva lugejale.

Jaan Rannap (sündinud 1931) on eesti lastekirjanik, keda tuntakse eelkõige seiklus- ja loomaraamatute autorina. Tema sulest on ilmunud mitmeid populaarseid teoseid, nagu „Agu Sihvka annab aru“, „Nublu“ ja „Koolilood“. Rannapi loomingut iseloomustab kerge jutustamislaad, oskus siduda realistlikud detailid huumori ja pingelise tegevustikuga ning sügav side looduse ja loomade maailmaga. „Viimane valgesulg“ oli tema varasemate menuteoste seas üks olulisemaid ning kinnitas tema positsiooni Eesti lastekirjanduse olulisemate autorite hulgas.