Jefreitor Jõmm

„Jefreitor Jõmm” on Jaan Rannapi jutustus, mille keskmes on karupoeg, kes kasvab üles inimeste keskel. Raamat jutustab loo looma ja inimese omavahelisest suhest, avades samal ajal nii looduse ja tsivilisatsiooni kokkupuutepunkte kui ka lapsemeelse maailma tundlikkust. Peategelane Jõmm on küll karupoeg, kuid tema käitumises ja arengus peegelduvad paljud inimlikud jooned, mis muudavad loo lugejale samastatavaks ja südamelähedaseks. Teos on ühtaegu seikluslik ja südamlik, pakkudes noorele lugejale elamust, mis ühendab looduse lähedust ja empaatiaõpetust.

Rannapi jutustuse eripäraks on oskus siduda loomajutustus pedagoogilise sõnumiga. Karupoeg Jõmm ei ole ainult armas tegelane, vaid ka peegel inimese vastutusest looma ees ja sellest, kuidas looduse ja inimühiskonna piirid põimuvad. Lugu näitab, et inimese ja looma suhe võib olla soe ja hooliv, kuid samas tekivad paratamatud küsimused metsiku ja koduse piiri kohta. Raamat on kirjutatud lihtsas, kuid kujundlikus keeles, mis sobib hästi noorematele lugejatele, ent pakub äratundmist ka täiskasvanutele. Nii jääb see meelde kui jutustus, mis kasvatab lugupidamist looduse ja elusolendite vastu.

Jaan Rannap (sündinud 1931) on eesti kirjanik, kes on tuntud eeskätt lastele ja noortele kirjutatud raamatute poolest. Tema loomingus kohtab sageli loodusteemasid, sporti ja seiklusi, kuid samavõrd ka empaatiat ja huumorit. Rannapi raamatud, nagu „Agu Sihvka annab aru”, „Neljaeile hommik” või „Jefreitor Jõmm”, on kujundanud mitme põlvkonna lugemiselamusi. Tema teosed on selge sõnumiga, ent mitte moraliseerivad, vaid pigem mängulised ja elulähedased. „Jefreitor Jõmm” kuulub tema armastatuimate loomajutustuste hulka, milles väljendub autori sügav austus looduse ja laste maailmataju vastu.