Sporditeooria

Õpik sõnastab sporditeooria kui raamteaduse, mis kirjeldab ja põhjendab sporditegevuse sotsiaalseid, organisatsioonilisi, pedagoogilisi, bioloogilisi ja metoodilisi seaduspärasusi. Teos alustab mõistestikust ning spordi funktsioonidest ühiskonnas, liigub treeneri rolli ja vastutuse juurde ning seab seejärel aluspõhimõtted, millele treeninguprotsess tugineb. Lugeja leiab selge eristuse eesmärkide, vahendite ja meetodite vahel, ülevaate koormusest ning puhkusest kui samast süsteemist, samuti adaptsiooni käsitluse, mis seob koormuse mahu, intensiivsuse ja sageduse taastumise ja arenguga. Raamat näitab, kuidas positsioneerida üksik otsus – harjutus, seeria, päevaplaan – tervikprogrammi kontekstis nii, et ajastus ja järjepidevus toetaksid õppimist, tulemuse stabiilsust ja terviseriski juhtimist.

Teos avab sportlase tehnilise, taktikalise, kehalise ja spetsiaalkehalise ettevalmistuse kui eraldi moodulid, mis peavad ajaraamis koos töötama, mitte võistlema treeningaja pärast. Tehnika peatükid seletavad liigutusmustrite ülesehitust ja veaparanduse töökorra; taktika osa toob mängu otsustamise, vastase ja võistlusolukorra, sidudes selle treeningu situatsiooniharjutustega. Kehalise ettevalmistuse käsitlus lähtub liigutusvõimete arendamisest (vastupidavus, jõud, kiirus, liikuvus, koordinatsioon) ning nende sihipärasest kombineerimisest; spetsiaalkehaline osa ühendab alaomase nõudluse üldiste võimete arenduse tulemustega. Psühholoogilise, intellektuaalse ja integraalse ettevalmistuse peatükid määratlevad tähelepanu, motivatsiooni, eneseregulatsiooni ja taktikalise analüüsi rolli, andes juhise, kuidas tuua need treeningusse ilma loosungiteta, läbi konkreetse ülesande, vahe-eesmärgi ja järelanalüüsi. Järgnevalt kirjeldab raamat treeningu ülesehituse põhimõtteid, perioodiseerimist, tsüklite sidumist ning kontrolli ja tagasiside süsteemi.

Õpetus koondub treeninguprotsessi programmeerimise ja juhtimise juurde: kuidas vormistada eesmärgid, millise loogika järgi koostada plaan, kuidas selekteerida vahendeid eri arenguastmetel, millal lihtsustada ja millal spetsialiseerida, kuidas mõõta edenemist ning korrigeerida eeldusi. Käsiraamat sobib treenerile, õppejõule, spordiklubile ja sportlasele, kes vajavad ühist keelt plaani tegemiseks ja selle elluviimise kontrolliks. Tööjärg on üheselt mõistetav: defineeri mõõdik, vali meetod, ajasta koormus, tee jälgimine nähtavaks, vii sisse tagasiside ja tee muudatus enne, kui probleem kinnistub. Nii pakub raamat sidusat raamistikku, mille abil seada treening teaduspõhisele alusele ning hoida tulemuse kõrval nähtaval ka õppeprotsess ise – analüüs, kordus ja vastutus.