Õlleoder

Jaan Lepajõe koostatud raamat „Õlleoder“ on agronoomiline käsitlus, mis keskendub odra kui õlletootmiseks sobiva kultuuri kasvatamisele ja kvaliteedi määramisele. Teos annab süsteemse ülevaate õlleodra bioloogiast, aretusest, kasvatusvõtetest ning saagikuse ja kvaliteedi mõjuteguritest. Lepajõe lähenemine on praktiline ja suunatud eelkõige põllumajandustootjatele, agronoomidele ja tehnoloogidele, kes tegelevad teraviljakultuuridega ning on seotud õlletootmise toormega. Eraldi käsitletakse ka mullastiku, väetamise, kliimatingimuste ja haigustekitajate mõju saagi omadustele ning nendega arvestamist sordivalikus.

Teoses pööratakse suurt tähelepanu õlleodra tehnoloogilistele nõuetele: millised peaksid olema terade suurus, valgu- ja tärklisesisaldus ning kuidas neid näitajaid kontrollitakse ja suunatakse. Lepajõe toob välja, et õlleoder erineb tavalisest sööda- või toiduodrast oma erinõudmiste poolest, mistõttu tuleb tema kasvatamisel rakendada spetsiifilisi võtteid. Lisaks agronoomilistele aspektidele kirjeldatakse raamatus ka õlleodraga seotud sortide omadusi ja valikut, lähtudes Eesti oludest ja katsetulemustest. Tõenduspõhine lähenemine ja viited konkreetsetele välikatsetele muudavad teose ajastu kohta väärtuslikuks allikaks põllumajanduse ajaloos.

Jaan Lepajõe oli oma tegevusaja jooksul tuntud kui viljakas põllumajandusteadlane ja praktik, kelle uurimistöö keskendus teraviljade aretusele ja kasvatamisele Eesti tingimustes. Tema teadmised ja kogemused väljenduvad selgelt ka „Õlleodras“, kus teaduslik käsitlus on tihedalt seotud rakendusliku väärtusega. Lepajõe panus Eesti põllumajanduse arengusse oli märkimisväärne ning tema kirjutatud käsiraamatud teenisid aastakümneid nii kutseliste kui ka harrastustalunike huve.