Teekond läbi öö 2. osa

Jaan Lattiku „Teekond läbi öö“ teise osa keskmes on eesti rahva ja üksikisiku elukäik keerulistel aegadel, mil maailmasõjad, riigipöörded ja ideoloogilised muutused jätsid sügava jälje nii ühiskondlikku kui isiklikku ruumi. Autor jätkab autobiograafiliste ja mälestuslike ainete ühendamist ilukirjandusliku jutustusega, pakkudes lugejale haruldaselt avameelset sissevaadet Eesti iseseisvumise-eelsesse ja -järgsesse ajajärku. Romaani teine osa jätkub sealt, kus esimene lõppes: tegelaste saatused põimuvad suurte ajalooliste sündmustega, mis määravad nende tee ning panevad proovile väärtused, uskumused ja inimlikkuse.

Lattik ei esita sündmusi pelgalt ajaloo taustana, vaid toob lugejani selle, kuidas ajalugu tungib inimese igapäevaellu – usku, mõttelaadi, perekonda ja ellujäämisse. Tema tekstis on ühendatud pastoraalne rahu ja sotsiaalne ärevus, rahvuslik identiteet ja vaimulik eneserefleksioon. Teoses kohtuvad talurahva lihtsus, linlikud ootused ja haritlaskonna kahtlused. Kirjanik käsitleb seda kõike sisekaemusliku pilguga, ühendades realistlikud kujutused sügava vaimse ja eetilise mõõtmega. Samas ei puudu teosest ka huumor ja inimlik soojus, mis Lattiku proosat iseloomustavad.

Jaan Lattik oli vaimulik, ühiskonnategelane ja kirjanik, kelle looming on tihedalt seotud tema elu- ja ajaloosaatusega. Ta oli Eesti Vabariigi poliitikas aktiivne osaline ning tema kirjanduslik töö toetus tugevalt tema maailmavaatele ja kogemustele. „Teekond läbi öö“ kujutab endast rohkemat kui isiklikku mälestusteraamatut – see on dokument oma ajast, mille kaudu Lattik loob usaldusväärse ja emotsionaalselt laetud pildi ühe rahva katsumustest ja vastupidavusest. Teine osa jätkab seda teekonda samasuguse kaalukuse ja tundlikkusega, milles kajab autori usk sõna jõusse ja mälu tähtsusesse.