Vaikuse vallamaja. Juba täna, juba homme. Näidendid

Jaan Kruusvalli kogumik „Vaikuse vallamaja. Juba täna, juba homme“ koondab kaks näidendit, mis mõlemad peegeldavad autori süvenenud tähelepanu inimese sisemaailmale ning ühiskondlikele muutustele. „Vaikuse vallamaja“ asetub paika, kus valitseb mitte niivõrd tegevuslik dünaamika, vaid ootuse, vaikimise ja alateadliku pinge õhkkond. Tegelased liiguvad ruumis, mis on korraga argine ja sümboolne, ning nendevahelistes suhetes kajastub nii isiklik kui ajastuomane vaikimine – see, mis jääb ütlemata, omandab erilise tähenduse. Kruusvall kasutab dialoogi napilt, sageli pauside ja poolelijäänud lausete kaudu, et esile tuua tegelaste sisemisi tõkkeid ja maailmataju kõikumisi.

„Juba täna, juba homme“ viib lavale aja üleminekumomendi, kus inimesed seisavad silmitsi muutuva reaalsusega, kuid ei oska ega julge veel oma senistest harjumustest lahti lasta. Tegelaste valikud ja kahtlused peegeldavad ebakindlust ja igatsust, millel puudub kindel suund. Kruusvallile omaselt ei lahenda näidendid olukordi, vaid avavad neid – rõhuasetus ei ole tegevusel, vaid meeleolul, ootamatul nihkel igapäevases. Laval ei ole kangelasi, vaid tavalised inimesed, kelle vaikimine räägib rohkem kui nende sõnad. See loob atmosfääri, kus ka väikseim muutus või liikumine omandab kaalu ja toob esile elu habra kooskõla ja vastuolud.

Jaan Kruusvall (1940–2012) oli eesti näitekirjanik ja proosakirjanik, kelle loomingut iseloomustab eksistentsiaalne süvenemine, vaikuse tähenduslikkus ning psühholoogiline täpsus. Ta on üks neist autoritest, kelle loomingulised juured ulatuvad sügavale eesti kultuurilukku, kuid kelle tekstid säilitavad ajatu tunnetuse. Kruusvalli draamad ei paku lahendusi, vaid kutset peatumiseks ja mõtlemiseks, olles ühtaegu poeetilised ja täpsed, tagasihoidlikud ja mõjusad. „Vaikuse vallamaja“ ja „Juba täna, juba homme“ on näited tema oskusest kujutada inimest aja ja iseenda piiril – kus iga vaikus ja liigutus muutub tähenduseks.