Vastutuulelaev. Bernhard Schmidti romaan

Jaan Krossi romaan „Vastutuulelaev. Bernhard Schmidti romaan“ kujutab Naissaarelt pärit teadlase ja leiutaja Bernhard Schmidti elu ja saatust. Schmidt (1879–1935) oli optik, kelle põhiline töö ja elu möödus Saksamaal. Noorpõlves kaotas ta parema käe, mistõttu pidi kogu oma hilisema töö tegema vasaku käega. See ei takistanud tal aga saavutamast erakordseid tulemusi astronoomiliste instrumentide valmistamisel. Tema kõige tähtsam leiutis oli 1930. aastal loodud Schmidt-teleskoop, mis tõi talle maailmakuulsuse alles postuumselt. Romaan toob esile tema pühendumuse, raskused ja teaduse teenimise kaudu saavutatud vaimse suuruse.

Kross ei kirjuta Schmidti loost traditsioonilist elulugu, vaid loob romaniseeritud eluloolise jutustuse, kus ajaloolised faktid ja kirjanduslik fantaasia põimuvad. Autor rõhutab, et tõde ei seisne ainult dokumenteeritud faktides, vaid ka kujutluses, mis aitab mõista inimese olemust ja tema ajastut. Nii kohtame romaanis dokumentaalseid vestlusi inimestega, kes tundsid Schmidtit isiklikult, aga ka väljamõeldud episoode ja mõttevahetusi, mis annavad loole sisemist pinget. „Vastutuulelaev“ ei ava ainult ühe andeka teadlase saatust, vaid peegeldab laiemalt inimese võitlust piirangute ja raskuste kiuste, püüdlemist täiuslikkuse ja loomise poole.

Jaan Kross (1920–2007) on eesti kirjandusklassik, kelle loomingut iseloomustab ajalooliste teemade sidumine eetiliste ja filosoofiliste küsimustega. Ta on kirjutanud rea ajaloolisi romaane ja jutustusi, milles on keskne koht Eesti ja Euroopa kultuuriloos olulistel isikutel ning sündmustel. Krossi teosed, nagu „Kolme katku vahel“, „Keisri hull“ ja „Professor Martensi ärasõit“, on leidnud rahvusvahelist tunnustust ja tõlgitud paljudesse keeltesse. „Vastutuulelaev“ sobitub tema loomingu mustrisse kui üks näide sellest, kuidas kirjanik avab läbi romaanivormi ühe isiku loo, andes sellele universaalse mõõtme inimese tahte, loovuse ja saatuse üle arutlemisel.