Tahtamaa

„Tahtamaa” on Jaan Krossi 2001. aastal ilmunud romaan, mis viib lugeja 1990ndate Eesti igapäevaellu ning uurib inimest ja ühiskonda uue Eesti tingimustes. Peategelane, 63-aastane literaad Aabel Haljand, satub ootamatult tehingusse, mis puudutab tema Tahtamaa talu alla jäävat maatükki. Kui ilmneb, et maa sisaldab väärtuslikku meremuda, otsustab Haljand hakata sellega ise raha teenima, mis käivitab mitmeid sündmusi, intriige ja moraalseid dilemmasid.

Romaan käsitleb süvitsi inimese sisemaailma – kohanemisraskusi, ahvatlusi, süümepiinad ja unistusi, mis tekivad uue ühiskondliku ja majandusliku reaalsuse taustal. Krossi kirjutamisstiil ühendab vahetu, kaasaegse sündmustiku klassikalise narratiivse struktuuriga, pakkudes samal ajal peegeldust Eesti ajaloo ja kultuuri taustal. „Tahtamaa” on teos, kus majanduslikud huvid põimuvad isiklike väärtuste ja moraalsete kaalutlustega, andes lugejale võimaluse mõtiskleda inimese kohanemisvõime ja valikuvabaduse üle ajalooliselt muutunud ühiskonnas.

Kirjanik töötas romaaniga vaheaegadega ligi kolm aastat, mis kajastub teose sügavas tegelaskonna kujunduses ja detailirohkes sündmustikus. „Tahtamaa” ei ole pelgalt jutustus ühisest tehingust, vaid laiema mõõtmega teos, mis uurib inimese ja ühiskonna omavahelisi suhteid, ambitsioone ja väärtushinnanguid postkommunistlikus Eestis.