Värav. 3 lugu

Jaan Kiho kogumik „Värav. 3 lugu“ koondab kolm stilistiliselt ja temaatiliselt iseseisvat, ent üldmeeleolus ühtset juttu, milles põimuvad igapäevane kogemus, unenäoline varjund ja mõtiskluslik tonaalsus. Iga lugu toob esile peategelase sisemise liikumise või maailma nihke, mida juhib pigem alateadlik kui loogiline põhjendus. Värav kui motiiv – üksikuna või mitmetähenduslikult – kannab endas nii piiri kui üleminekut, olles keskne kujund, mille ümber juttudes sündmused ja tähendused koonduvad. Tekstide ülesehitus ei järgi traditsioonilist süžeekulgu, vaid liigub fragmentaarselt, keskendudes hetkedele ja seisunditele.

Juttude maailm on napp ja täpne, tihti argine, ent selle all peitub teine, tihedam kihistus: metafoorid, tähenduslikud pausid, aja ja ruumi nihked. Tegelased on vaiksed vaatlejad või kogemuste kandjad, kes liiguvad läbi miljööde, kus tavapärane hakkab kergelt murenema. Keel on Kiho puhul tähelepanelik ja suunatud sisemisele tunnetusele – dialooge on vähe, kirjeldused on lakoonilised, aga kujunditihedad. Lugejalt eeldatakse kaasamõtlemist ning valmisolekut viibida ebatäpsuses, kus ei otsita mitte selgeid vastuseid, vaid võimalust tajuda nihkeid mõtte ja tunnetuse tasandil.

Jaan Kiho on eesti autor, kelle proosa on olnud tähelepanu keskmes oma nappuse ja poeetilisuse tõttu. Tema tekstid on mitmes mõttes vahepealsed – nad ei allu kindlale žanripiirile ega taotle narratiivset lahendust. „Värav. 3 lugu“ on väike, kuid sisult tihe kogumik, mis kuulub 1990. aastate eesti kirjanduse uue tundlikkuse laine alla. Kiho loomingus on olulisel kohal ruumi- ja ajakogemus, samuti vaikuse esteetika – need on lood, mis ei kõnele valjusti, aga mille järelkaja kestab kaua. Kogumik sobib lugejale, kes hindab proosas atmosfääri, sisekõne ja kujundi koosmõju rohkem kui sündmuste jada.