Valitud luuletused. 1910-1945

„Valitud luuletused. 1910–1945“ koondab Jaan Kärneri mitmekümneaastase loomingulise tegevuse olulisemad lüürilised tekstid, pakkudes läbilõiget tema kujunemisest üheks 20. sajandi olulisemaks eesti luuletajaks. Kogumik algab varase looduslüürikaga, millele on omane impressionistlik kujundikeel ja tugev loodustaju. Need varasemad tekstid peegeldavad Kärneri sügavat sidet maa ja metsa, aastaaegade vaheldumise ja vaiksete looduspiltidega. Loodus ei ole aga pelgalt kujundiline taust, vaid tähenduslik ruum, kus väljendub autori maailmataju ning vaimne häälestatus.

1930ndate luuletoodangus ilmnevad selgemad ühiskondlikud ja rahvuslikud motiivid, mis seonduvad tolleaegsete ühiskondlike pingete ja Kärneri kasvava sotsiaalse tundlikkusega. Tema luule muutub ka vormilt jõulisemaks ning sisult sisekaemuslikumaks, tõstes esile üksikisiku vastutuse ja kuuluvuse. 1940ndate luuletustes lisandub ajastu traagika – sõda, okupatsioon, ideoloogiline surve –, kuid ka püüd säilitada inimlikkust ja lootust. Paljud tekstid sellest perioodist on tõsise ja elukogenud häälega, milles ilmneb hinge ja sõna kaalukas tasakaal.

Jaan Kärner (1891–1958) oli luuletaja, tõlkija ja kriitik, kes kuulus 20. sajandi esimesel poolel eesti kirjanduselu kujundajate hulka. Tema loomingus ühinevad looduslähedus, rahvustunne ja sotsiaalne vastutus, olles samas isiklikult läbitunnetatud ja keeleliselt viimistletud. Kärneri luule oli mõjukas nii kultuurilises kui ka emotsionaalses plaanis, kajastades aja keerukust ning üksikisiku positsiooni selles. Käesolev valikkogu võimaldab jälgida tema poeetilise hääle arengut mitme kümnendi jooksul, andes põhjaliku ülevaate luuletaja sisemisest küpsemisest ja tema rollist eesti kirjanduse kujunemisloos.