Valitud luulet

Jaan Kärneri kogu „Valitud luulet” koondab autori erinevatel perioodidel kirjutatud lüürikat, pakkudes lugejale läbilõiget tema poeetilisest maailmast. Valimikus peegelduvad Kärneri loomingus korduvad teemad: looduslähedus, rahvuslik kuuluvus, isiklikud ja ühiskondlikud murrangud ning ajastu vaim. Tema luule on tugevalt seotud kodumaise maastikuga, eriti Lõuna-Eestiga, mille metsad, künkad ja järved leiavad sageli tee tema tekstidesse. Looduse kujundikeel ei ole Kärneri puhul pelgalt taust, vaid kandja sisemistele seisunditele ja sotsiaalsetele tunnetustele.

Kogumikus on esindatud nii varasemad kui hilisemad tekstid, võimaldades jälgida autori poeetilise keele kujunemist ja muutumist. Varast loomingut iseloomustab romantiline tonaalsus ja sümbolistlik mõjutus, hilisemas loomingus ilmneb enam ühiskondlikku ja poliitilist laengut, eriti 1930. aastatel. Kärneri luule kaldub sageli mõtisklusse, olles samas rütmiliselt selge ja kujundikeeles kujundlik, ent mitte raskepärane. Tema tekstid on tihti hääletud vastupanutunnistused – üksikisiku vaikne kindlameelsus ajaloosündmuste keskel. Luulekogu on koostatud nõnda, et see toob esile nii tema tunnetusliku sügavuse kui ka stilistilise mitmekesisuse.

Jaan Kärner (1891–1958) oli eesti kirjanik, tõlkija ja kriitik, kelle tegevus ulatus ajakirjandusest ilukirjanduseni. Ta oli aktiivne kultuurielus, tegutses kirjanduslike rühmituste juures ja avaldas mõju nii loominguliselt kui ka toimetajana. Tema elu peegeldas Eesti 20. sajandi alguse murrangulisi aegu, olles seotud nii iseseisvusaja kui ka sõjajärgsete aastakümnetega. Kärneri luule on jäänud eesti kirjandusloos püsima kui tasakaalukalt isiklik ja rahvuslik, ühendades emotsionaalse aususe keelelise täpsusega. „Valitud luulet” on seetõttu oluline kogu tema pärandi mõistmiseks ja väärtustamiseks.